Lahendage ja leidke x (complex solution)
x=-1+\sqrt{5}i\approx -1+2,236067977i
x=-\sqrt{5}i-1\approx -1-2,236067977i
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
3x^{2}+6x=-18
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
3x^{2}+6x-\left(-18\right)=-18-\left(-18\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 18.
3x^{2}+6x-\left(-18\right)=0
-18 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
3x^{2}+6x+18=0
Lahutage -18 väärtusest 0.
x=\frac{-6±\sqrt{6^{2}-4\times 3\times 18}}{2\times 3}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 3, b väärtusega 6 ja c väärtusega 18.
x=\frac{-6±\sqrt{36-4\times 3\times 18}}{2\times 3}
Tõstke 6 ruutu.
x=\frac{-6±\sqrt{36-12\times 18}}{2\times 3}
Korrutage omavahel -4 ja 3.
x=\frac{-6±\sqrt{36-216}}{2\times 3}
Korrutage omavahel -12 ja 18.
x=\frac{-6±\sqrt{-180}}{2\times 3}
Liitke 36 ja -216.
x=\frac{-6±6\sqrt{5}i}{2\times 3}
Leidke -180 ruutjuur.
x=\frac{-6±6\sqrt{5}i}{6}
Korrutage omavahel 2 ja 3.
x=\frac{-6+6\sqrt{5}i}{6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-6±6\sqrt{5}i}{6}, kui ± on pluss. Liitke -6 ja 6i\sqrt{5}.
x=-1+\sqrt{5}i
Jagage -6+6i\sqrt{5} väärtusega 6.
x=\frac{-6\sqrt{5}i-6}{6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-6±6\sqrt{5}i}{6}, kui ± on miinus. Lahutage 6i\sqrt{5} väärtusest -6.
x=-\sqrt{5}i-1
Jagage -6-6i\sqrt{5} väärtusega 6.
x=-1+\sqrt{5}i x=-\sqrt{5}i-1
Võrrand on nüüd lahendatud.
3x^{2}+6x=-18
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{3x^{2}+6x}{3}=-\frac{18}{3}
Jagage mõlemad pooled 3-ga.
x^{2}+\frac{6}{3}x=-\frac{18}{3}
3-ga jagamine võtab 3-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+2x=-\frac{18}{3}
Jagage 6 väärtusega 3.
x^{2}+2x=-6
Jagage -18 väärtusega 3.
x^{2}+2x+1^{2}=-6+1^{2}
Jagage liikme x kordaja 2 2-ga, et leida 1. Seejärel liitke 1 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+2x+1=-6+1
Tõstke 1 ruutu.
x^{2}+2x+1=-5
Liitke -6 ja 1.
\left(x+1\right)^{2}=-5
Lahutage x^{2}+2x+1. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+1\right)^{2}}=\sqrt{-5}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+1=\sqrt{5}i x+1=-\sqrt{5}i
Lihtsustage.
x=-1+\sqrt{5}i x=-\sqrt{5}i-1
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 1.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}