Lahendage ja leidke x
x = \frac{2 \sqrt{10} - 1}{3} \approx 1,774851773
x=\frac{-2\sqrt{10}-1}{3}\approx -2,44151844
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
3x^{2}+2x+5=18
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
3x^{2}+2x+5-18=18-18
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 18.
3x^{2}+2x+5-18=0
18 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
3x^{2}+2x-13=0
Lahutage 18 väärtusest 5.
x=\frac{-2±\sqrt{2^{2}-4\times 3\left(-13\right)}}{2\times 3}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 3, b väärtusega 2 ja c väärtusega -13.
x=\frac{-2±\sqrt{4-4\times 3\left(-13\right)}}{2\times 3}
Tõstke 2 ruutu.
x=\frac{-2±\sqrt{4-12\left(-13\right)}}{2\times 3}
Korrutage omavahel -4 ja 3.
x=\frac{-2±\sqrt{4+156}}{2\times 3}
Korrutage omavahel -12 ja -13.
x=\frac{-2±\sqrt{160}}{2\times 3}
Liitke 4 ja 156.
x=\frac{-2±4\sqrt{10}}{2\times 3}
Leidke 160 ruutjuur.
x=\frac{-2±4\sqrt{10}}{6}
Korrutage omavahel 2 ja 3.
x=\frac{4\sqrt{10}-2}{6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-2±4\sqrt{10}}{6}, kui ± on pluss. Liitke -2 ja 4\sqrt{10}.
x=\frac{2\sqrt{10}-1}{3}
Jagage -2+4\sqrt{10} väärtusega 6.
x=\frac{-4\sqrt{10}-2}{6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-2±4\sqrt{10}}{6}, kui ± on miinus. Lahutage 4\sqrt{10} väärtusest -2.
x=\frac{-2\sqrt{10}-1}{3}
Jagage -2-4\sqrt{10} väärtusega 6.
x=\frac{2\sqrt{10}-1}{3} x=\frac{-2\sqrt{10}-1}{3}
Võrrand on nüüd lahendatud.
3x^{2}+2x+5=18
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
3x^{2}+2x+5-5=18-5
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 5.
3x^{2}+2x=18-5
5 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
3x^{2}+2x=13
Lahutage 5 väärtusest 18.
\frac{3x^{2}+2x}{3}=\frac{13}{3}
Jagage mõlemad pooled 3-ga.
x^{2}+\frac{2}{3}x=\frac{13}{3}
3-ga jagamine võtab 3-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+\frac{2}{3}x+\left(\frac{1}{3}\right)^{2}=\frac{13}{3}+\left(\frac{1}{3}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \frac{2}{3} 2-ga, et leida \frac{1}{3}. Seejärel liitke \frac{1}{3} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+\frac{2}{3}x+\frac{1}{9}=\frac{13}{3}+\frac{1}{9}
Tõstke \frac{1}{3} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+\frac{2}{3}x+\frac{1}{9}=\frac{40}{9}
Liitke \frac{13}{3} ja \frac{1}{9}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x+\frac{1}{3}\right)^{2}=\frac{40}{9}
Lahutage x^{2}+\frac{2}{3}x+\frac{1}{9}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{1}{3}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{40}{9}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{1}{3}=\frac{2\sqrt{10}}{3} x+\frac{1}{3}=-\frac{2\sqrt{10}}{3}
Lihtsustage.
x=\frac{2\sqrt{10}-1}{3} x=\frac{-2\sqrt{10}-1}{3}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{1}{3}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}