Lahendage ja leidke x
x=-1
x=4
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
3x+5-x^{2}=1
Lahutage mõlemast poolest x^{2}.
3x+5-x^{2}-1=0
Lahutage mõlemast poolest 1.
3x+4-x^{2}=0
Lahutage 1 väärtusest 5, et leida 4.
-x^{2}+3x+4=0
Paigutage polünoomi liikmed standardkujule viimiseks ümber. Järjestage liikmed suurimast väikseimani.
a+b=3 ab=-4=-4
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul -x^{2}+ax+bx+4. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,4 -2,2
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on positiivne, on positiivne arv suurem kui negatiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -4.
-1+4=3 -2+2=0
Arvutage iga paari summa.
a=4 b=-1
Lahendus on paar, mis annab summa 3.
\left(-x^{2}+4x\right)+\left(-x+4\right)
Kirjutage-x^{2}+3x+4 ümber kujul \left(-x^{2}+4x\right)+\left(-x+4\right).
-x\left(x-4\right)-\left(x-4\right)
Lahutage -x esimesel ja -1 teise rühma.
\left(x-4\right)\left(-x-1\right)
Tooge liige x-4 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=4 x=-1
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x-4=0 ja -x-1=0.
3x+5-x^{2}=1
Lahutage mõlemast poolest x^{2}.
3x+5-x^{2}-1=0
Lahutage mõlemast poolest 1.
3x+4-x^{2}=0
Lahutage 1 väärtusest 5, et leida 4.
-x^{2}+3x+4=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-3±\sqrt{3^{2}-4\left(-1\right)\times 4}}{2\left(-1\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -1, b väärtusega 3 ja c väärtusega 4.
x=\frac{-3±\sqrt{9-4\left(-1\right)\times 4}}{2\left(-1\right)}
Tõstke 3 ruutu.
x=\frac{-3±\sqrt{9+4\times 4}}{2\left(-1\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -1.
x=\frac{-3±\sqrt{9+16}}{2\left(-1\right)}
Korrutage omavahel 4 ja 4.
x=\frac{-3±\sqrt{25}}{2\left(-1\right)}
Liitke 9 ja 16.
x=\frac{-3±5}{2\left(-1\right)}
Leidke 25 ruutjuur.
x=\frac{-3±5}{-2}
Korrutage omavahel 2 ja -1.
x=\frac{2}{-2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-3±5}{-2}, kui ± on pluss. Liitke -3 ja 5.
x=-1
Jagage 2 väärtusega -2.
x=-\frac{8}{-2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-3±5}{-2}, kui ± on miinus. Lahutage 5 väärtusest -3.
x=4
Jagage -8 väärtusega -2.
x=-1 x=4
Võrrand on nüüd lahendatud.
3x+5-x^{2}=1
Lahutage mõlemast poolest x^{2}.
3x-x^{2}=1-5
Lahutage mõlemast poolest 5.
3x-x^{2}=-4
Lahutage 5 väärtusest 1, et leida -4.
-x^{2}+3x=-4
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{-x^{2}+3x}{-1}=-\frac{4}{-1}
Jagage mõlemad pooled -1-ga.
x^{2}+\frac{3}{-1}x=-\frac{4}{-1}
-1-ga jagamine võtab -1-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-3x=-\frac{4}{-1}
Jagage 3 väärtusega -1.
x^{2}-3x=4
Jagage -4 väärtusega -1.
x^{2}-3x+\left(-\frac{3}{2}\right)^{2}=4+\left(-\frac{3}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -3 2-ga, et leida -\frac{3}{2}. Seejärel liitke -\frac{3}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-3x+\frac{9}{4}=4+\frac{9}{4}
Tõstke -\frac{3}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-3x+\frac{9}{4}=\frac{25}{4}
Liitke 4 ja \frac{9}{4}.
\left(x-\frac{3}{2}\right)^{2}=\frac{25}{4}
Lahutage x^{2}-3x+\frac{9}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{3}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{25}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{3}{2}=\frac{5}{2} x-\frac{3}{2}=-\frac{5}{2}
Lihtsustage.
x=4 x=-1
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{3}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}