Lahendage ja leidke n
n = -\frac{5}{3} = -1\frac{2}{3} \approx -1,666666667
n=3
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
a+b=-4 ab=3\left(-15\right)=-45
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul 3n^{2}+an+bn-15. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
1,-45 3,-15 5,-9
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on negatiivne, on negatiivne arv suurem kui positiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -45.
1-45=-44 3-15=-12 5-9=-4
Arvutage iga paari summa.
a=-9 b=5
Lahendus on paar, mis annab summa -4.
\left(3n^{2}-9n\right)+\left(5n-15\right)
Kirjutage3n^{2}-4n-15 ümber kujul \left(3n^{2}-9n\right)+\left(5n-15\right).
3n\left(n-3\right)+5\left(n-3\right)
Lahutage 3n esimesel ja 5 teise rühma.
\left(n-3\right)\left(3n+5\right)
Tooge liige n-3 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
n=3 n=-\frac{5}{3}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage n-3=0 ja 3n+5=0.
3n^{2}-4n-15=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
n=\frac{-\left(-4\right)±\sqrt{\left(-4\right)^{2}-4\times 3\left(-15\right)}}{2\times 3}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 3, b väärtusega -4 ja c väärtusega -15.
n=\frac{-\left(-4\right)±\sqrt{16-4\times 3\left(-15\right)}}{2\times 3}
Tõstke -4 ruutu.
n=\frac{-\left(-4\right)±\sqrt{16-12\left(-15\right)}}{2\times 3}
Korrutage omavahel -4 ja 3.
n=\frac{-\left(-4\right)±\sqrt{16+180}}{2\times 3}
Korrutage omavahel -12 ja -15.
n=\frac{-\left(-4\right)±\sqrt{196}}{2\times 3}
Liitke 16 ja 180.
n=\frac{-\left(-4\right)±14}{2\times 3}
Leidke 196 ruutjuur.
n=\frac{4±14}{2\times 3}
Arvu -4 vastand on 4.
n=\frac{4±14}{6}
Korrutage omavahel 2 ja 3.
n=\frac{18}{6}
Nüüd lahendage võrrand n=\frac{4±14}{6}, kui ± on pluss. Liitke 4 ja 14.
n=3
Jagage 18 väärtusega 6.
n=-\frac{10}{6}
Nüüd lahendage võrrand n=\frac{4±14}{6}, kui ± on miinus. Lahutage 14 väärtusest 4.
n=-\frac{5}{3}
Taandage murd \frac{-10}{6} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
n=3 n=-\frac{5}{3}
Võrrand on nüüd lahendatud.
3n^{2}-4n-15=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
3n^{2}-4n-15-\left(-15\right)=-\left(-15\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 15.
3n^{2}-4n=-\left(-15\right)
-15 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
3n^{2}-4n=15
Lahutage -15 väärtusest 0.
\frac{3n^{2}-4n}{3}=\frac{15}{3}
Jagage mõlemad pooled 3-ga.
n^{2}-\frac{4}{3}n=\frac{15}{3}
3-ga jagamine võtab 3-ga korrutamise tagasi.
n^{2}-\frac{4}{3}n=5
Jagage 15 väärtusega 3.
n^{2}-\frac{4}{3}n+\left(-\frac{2}{3}\right)^{2}=5+\left(-\frac{2}{3}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{4}{3} 2-ga, et leida -\frac{2}{3}. Seejärel liitke -\frac{2}{3} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
n^{2}-\frac{4}{3}n+\frac{4}{9}=5+\frac{4}{9}
Tõstke -\frac{2}{3} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
n^{2}-\frac{4}{3}n+\frac{4}{9}=\frac{49}{9}
Liitke 5 ja \frac{4}{9}.
\left(n-\frac{2}{3}\right)^{2}=\frac{49}{9}
Lahutage n^{2}-\frac{4}{3}n+\frac{4}{9}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(n-\frac{2}{3}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{49}{9}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
n-\frac{2}{3}=\frac{7}{3} n-\frac{2}{3}=-\frac{7}{3}
Lihtsustage.
n=3 n=-\frac{5}{3}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{2}{3}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}