Lahendage ja leidke x (complex solution)
x=\frac{-\sqrt{2}i+1}{3}\approx 0,333333333-0,471404521i
x=5
x=\frac{1+\sqrt{2}i}{3}\approx 0,333333333+0,471404521i
x=-1
Lahendage ja leidke x
x=-1
x=5
Graafik
Viktoriin
Polynomial
5 probleemid, mis on sarnased:
3 { x }^{ 4 } -14 { x }^{ 3 } -6 { x }^{ 2 } +6x-5=0
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
±\frac{5}{3},±5,±\frac{1}{3},±1
Ratsionaalarvuliste nullkohtade teoreemi järgi on kõik polünoomi ratsionaalarvulised nullkohad kujul \frac{p}{q}, kus p jagab konstantliikme -5 ja q jagab pealiikme kordaja 3. Loetlege kõik kandidaadid \frac{p}{q}.
x=-1
Ühe sellise juure leidmiseks proovige kõiki täisarvulisi väärtusi alates väikseimast (absoluutväärtuse alusel). Kui täisarvulisi juuri ei leita, proovige murdarve.
3x^{3}-17x^{2}+11x-5=0
Teoreem korral x-k on polünoomi liikmete iga juure k. Jagage 3x^{4}-14x^{3}-6x^{2}+6x-5 väärtusega x+1, et leida 3x^{3}-17x^{2}+11x-5. Lahendage võrrand, mille tulemus võrdub 0.
±\frac{5}{3},±5,±\frac{1}{3},±1
Ratsionaalarvuliste nullkohtade teoreemi järgi on kõik polünoomi ratsionaalarvulised nullkohad kujul \frac{p}{q}, kus p jagab konstantliikme -5 ja q jagab pealiikme kordaja 3. Loetlege kõik kandidaadid \frac{p}{q}.
x=5
Ühe sellise juure leidmiseks proovige kõiki täisarvulisi väärtusi alates väikseimast (absoluutväärtuse alusel). Kui täisarvulisi juuri ei leita, proovige murdarve.
3x^{2}-2x+1=0
Teoreem korral x-k on polünoomi liikmete iga juure k. Jagage 3x^{3}-17x^{2}+11x-5 väärtusega x-5, et leida 3x^{2}-2x+1. Lahendage võrrand, mille tulemus võrdub 0.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{\left(-2\right)^{2}-4\times 3\times 1}}{2\times 3}
Kõik võrrandid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Asendage a ruutvõrrandis väärtusega 3, b väärtusega -2 ja c väärtusega 1.
x=\frac{2±\sqrt{-8}}{6}
Tehke arvutustehted.
x=\frac{-\sqrt{2}i+1}{3} x=\frac{1+\sqrt{2}i}{3}
Lahendage võrrand 3x^{2}-2x+1=0, kui ± on pluss ja kui ± on miinus.
x=-1 x=5 x=\frac{-\sqrt{2}i+1}{3} x=\frac{1+\sqrt{2}i}{3}
Loetlege kõik leitud lahendused.
±\frac{5}{3},±5,±\frac{1}{3},±1
Ratsionaalarvuliste nullkohtade teoreemi järgi on kõik polünoomi ratsionaalarvulised nullkohad kujul \frac{p}{q}, kus p jagab konstantliikme -5 ja q jagab pealiikme kordaja 3. Loetlege kõik kandidaadid \frac{p}{q}.
x=-1
Ühe sellise juure leidmiseks proovige kõiki täisarvulisi väärtusi alates väikseimast (absoluutväärtuse alusel). Kui täisarvulisi juuri ei leita, proovige murdarve.
3x^{3}-17x^{2}+11x-5=0
Teoreem korral x-k on polünoomi liikmete iga juure k. Jagage 3x^{4}-14x^{3}-6x^{2}+6x-5 väärtusega x+1, et leida 3x^{3}-17x^{2}+11x-5. Lahendage võrrand, mille tulemus võrdub 0.
±\frac{5}{3},±5,±\frac{1}{3},±1
Ratsionaalarvuliste nullkohtade teoreemi järgi on kõik polünoomi ratsionaalarvulised nullkohad kujul \frac{p}{q}, kus p jagab konstantliikme -5 ja q jagab pealiikme kordaja 3. Loetlege kõik kandidaadid \frac{p}{q}.
x=5
Ühe sellise juure leidmiseks proovige kõiki täisarvulisi väärtusi alates väikseimast (absoluutväärtuse alusel). Kui täisarvulisi juuri ei leita, proovige murdarve.
3x^{2}-2x+1=0
Teoreem korral x-k on polünoomi liikmete iga juure k. Jagage 3x^{3}-17x^{2}+11x-5 väärtusega x-5, et leida 3x^{2}-2x+1. Lahendage võrrand, mille tulemus võrdub 0.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{\left(-2\right)^{2}-4\times 3\times 1}}{2\times 3}
Kõik võrrandid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Asendage a ruutvõrrandis väärtusega 3, b väärtusega -2 ja c väärtusega 1.
x=\frac{2±\sqrt{-8}}{6}
Tehke arvutustehted.
x\in \emptyset
Kuna negatiivse arvu ruutjuurt pole reaalväljal määratletud, siis lahendeid pole.
x=-1 x=5
Loetlege kõik leitud lahendused.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}