Lahendage ja leidke x
x=-\frac{1}{2}=-0,5
x=0
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
3x^{2}-6=x^{2}-x-6
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x+2 ja x-3, ning koondage sarnased liikmed.
3x^{2}-6-x^{2}=-x-6
Lahutage mõlemast poolest x^{2}.
2x^{2}-6=-x-6
Kombineerige 3x^{2} ja -x^{2}, et leida 2x^{2}.
2x^{2}-6+x=-6
Liitke x mõlemale poolele.
2x^{2}-6+x+6=0
Liitke 6 mõlemale poolele.
2x^{2}+x=0
Liitke -6 ja 6, et leida 0.
x\left(2x+1\right)=0
Tooge x sulgude ette.
x=0 x=-\frac{1}{2}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x=0 ja 2x+1=0.
3x^{2}-6=x^{2}-x-6
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x+2 ja x-3, ning koondage sarnased liikmed.
3x^{2}-6-x^{2}=-x-6
Lahutage mõlemast poolest x^{2}.
2x^{2}-6=-x-6
Kombineerige 3x^{2} ja -x^{2}, et leida 2x^{2}.
2x^{2}-6+x=-6
Liitke x mõlemale poolele.
2x^{2}-6+x+6=0
Liitke 6 mõlemale poolele.
2x^{2}+x=0
Liitke -6 ja 6, et leida 0.
x=\frac{-1±\sqrt{1^{2}}}{2\times 2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2, b väärtusega 1 ja c väärtusega 0.
x=\frac{-1±1}{2\times 2}
Leidke 1^{2} ruutjuur.
x=\frac{-1±1}{4}
Korrutage omavahel 2 ja 2.
x=\frac{0}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-1±1}{4}, kui ± on pluss. Liitke -1 ja 1.
x=0
Jagage 0 väärtusega 4.
x=-\frac{2}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-1±1}{4}, kui ± on miinus. Lahutage 1 väärtusest -1.
x=-\frac{1}{2}
Taandage murd \frac{-2}{4} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
x=0 x=-\frac{1}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
3x^{2}-6=x^{2}-x-6
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x+2 ja x-3, ning koondage sarnased liikmed.
3x^{2}-6-x^{2}=-x-6
Lahutage mõlemast poolest x^{2}.
2x^{2}-6=-x-6
Kombineerige 3x^{2} ja -x^{2}, et leida 2x^{2}.
2x^{2}-6+x=-6
Liitke x mõlemale poolele.
2x^{2}+x=-6+6
Liitke 6 mõlemale poolele.
2x^{2}+x=0
Liitke -6 ja 6, et leida 0.
\frac{2x^{2}+x}{2}=\frac{0}{2}
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
x^{2}+\frac{1}{2}x=\frac{0}{2}
2-ga jagamine võtab 2-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+\frac{1}{2}x=0
Jagage 0 väärtusega 2.
x^{2}+\frac{1}{2}x+\left(\frac{1}{4}\right)^{2}=\left(\frac{1}{4}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \frac{1}{2} 2-ga, et leida \frac{1}{4}. Seejärel liitke \frac{1}{4} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+\frac{1}{2}x+\frac{1}{16}=\frac{1}{16}
Tõstke \frac{1}{4} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
\left(x+\frac{1}{4}\right)^{2}=\frac{1}{16}
Lahutage x^{2}+\frac{1}{2}x+\frac{1}{16}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{1}{4}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{1}{16}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{1}{4}=\frac{1}{4} x+\frac{1}{4}=-\frac{1}{4}
Lihtsustage.
x=0 x=-\frac{1}{2}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{1}{4}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}