Liigu edasi põhisisu juurde
Lahendage ja leidke x
Tick mark Image
Graafik

Sarnased probleemid veebiotsingust

Jagama

3x^{2}-2x-9=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{\left(-2\right)^{2}-4\times 3\left(-9\right)}}{2\times 3}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 3, b väärtusega -2 ja c väärtusega -9.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{4-4\times 3\left(-9\right)}}{2\times 3}
Tõstke -2 ruutu.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{4-12\left(-9\right)}}{2\times 3}
Korrutage omavahel -4 ja 3.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{4+108}}{2\times 3}
Korrutage omavahel -12 ja -9.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{112}}{2\times 3}
Liitke 4 ja 108.
x=\frac{-\left(-2\right)±4\sqrt{7}}{2\times 3}
Leidke 112 ruutjuur.
x=\frac{2±4\sqrt{7}}{2\times 3}
Arvu -2 vastand on 2.
x=\frac{2±4\sqrt{7}}{6}
Korrutage omavahel 2 ja 3.
x=\frac{4\sqrt{7}+2}{6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{2±4\sqrt{7}}{6}, kui ± on pluss. Liitke 2 ja 4\sqrt{7}.
x=\frac{2\sqrt{7}+1}{3}
Jagage 2+4\sqrt{7} väärtusega 6.
x=\frac{2-4\sqrt{7}}{6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{2±4\sqrt{7}}{6}, kui ± on miinus. Lahutage 4\sqrt{7} väärtusest 2.
x=\frac{1-2\sqrt{7}}{3}
Jagage 2-4\sqrt{7} väärtusega 6.
x=\frac{2\sqrt{7}+1}{3} x=\frac{1-2\sqrt{7}}{3}
Võrrand on nüüd lahendatud.
3x^{2}-2x-9=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
3x^{2}-2x-9-\left(-9\right)=-\left(-9\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 9.
3x^{2}-2x=-\left(-9\right)
-9 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
3x^{2}-2x=9
Lahutage -9 väärtusest 0.
\frac{3x^{2}-2x}{3}=\frac{9}{3}
Jagage mõlemad pooled 3-ga.
x^{2}-\frac{2}{3}x=\frac{9}{3}
3-ga jagamine võtab 3-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{2}{3}x=3
Jagage 9 väärtusega 3.
x^{2}-\frac{2}{3}x+\left(-\frac{1}{3}\right)^{2}=3+\left(-\frac{1}{3}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{2}{3} 2-ga, et leida -\frac{1}{3}. Seejärel liitke -\frac{1}{3} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{2}{3}x+\frac{1}{9}=3+\frac{1}{9}
Tõstke -\frac{1}{3} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{2}{3}x+\frac{1}{9}=\frac{28}{9}
Liitke 3 ja \frac{1}{9}.
\left(x-\frac{1}{3}\right)^{2}=\frac{28}{9}
Lahutage x^{2}-\frac{2}{3}x+\frac{1}{9} teguriteks. Üldiselt, kui x^{2}+bx+c on täisruut, saab selle alati teguriteks lahutada kujul \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{1}{3}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{28}{9}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{1}{3}=\frac{2\sqrt{7}}{3} x-\frac{1}{3}=-\frac{2\sqrt{7}}{3}
Lihtsustage.
x=\frac{2\sqrt{7}+1}{3} x=\frac{1-2\sqrt{7}}{3}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{3}.