Liigu edasi põhisisu juurde
Lahendage ja leidke x (complex solution)
Tick mark Image
Graafik

Sarnased probleemid veebiotsingust

Jagama

3x^{2}+3x+5=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-3±\sqrt{3^{2}-4\times 3\times 5}}{2\times 3}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 3, b väärtusega 3 ja c väärtusega 5.
x=\frac{-3±\sqrt{9-4\times 3\times 5}}{2\times 3}
Tõstke 3 ruutu.
x=\frac{-3±\sqrt{9-12\times 5}}{2\times 3}
Korrutage omavahel -4 ja 3.
x=\frac{-3±\sqrt{9-60}}{2\times 3}
Korrutage omavahel -12 ja 5.
x=\frac{-3±\sqrt{-51}}{2\times 3}
Liitke 9 ja -60.
x=\frac{-3±\sqrt{51}i}{2\times 3}
Leidke -51 ruutjuur.
x=\frac{-3±\sqrt{51}i}{6}
Korrutage omavahel 2 ja 3.
x=\frac{-3+\sqrt{51}i}{6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-3±\sqrt{51}i}{6}, kui ± on pluss. Liitke -3 ja i\sqrt{51}.
x=\frac{\sqrt{51}i}{6}-\frac{1}{2}
Jagage -3+i\sqrt{51} väärtusega 6.
x=\frac{-\sqrt{51}i-3}{6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-3±\sqrt{51}i}{6}, kui ± on miinus. Lahutage i\sqrt{51} väärtusest -3.
x=-\frac{\sqrt{51}i}{6}-\frac{1}{2}
Jagage -3-i\sqrt{51} väärtusega 6.
x=\frac{\sqrt{51}i}{6}-\frac{1}{2} x=-\frac{\sqrt{51}i}{6}-\frac{1}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
3x^{2}+3x+5=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
3x^{2}+3x+5-5=-5
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 5.
3x^{2}+3x=-5
5 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
\frac{3x^{2}+3x}{3}=-\frac{5}{3}
Jagage mõlemad pooled 3-ga.
x^{2}+\frac{3}{3}x=-\frac{5}{3}
3-ga jagamine võtab 3-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+x=-\frac{5}{3}
Jagage 3 väärtusega 3.
x^{2}+x+\left(\frac{1}{2}\right)^{2}=-\frac{5}{3}+\left(\frac{1}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja 1 2-ga, et leida \frac{1}{2}. Seejärel liitke \frac{1}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+x+\frac{1}{4}=-\frac{5}{3}+\frac{1}{4}
Tõstke \frac{1}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+x+\frac{1}{4}=-\frac{17}{12}
Liitke -\frac{5}{3} ja \frac{1}{4}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x+\frac{1}{2}\right)^{2}=-\frac{17}{12}
Lahutage x^{2}+x+\frac{1}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{1}{2}\right)^{2}}=\sqrt{-\frac{17}{12}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{1}{2}=\frac{\sqrt{51}i}{6} x+\frac{1}{2}=-\frac{\sqrt{51}i}{6}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{51}i}{6}-\frac{1}{2} x=-\frac{\sqrt{51}i}{6}-\frac{1}{2}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{1}{2}.