Lahendage ja leidke n
n=-1
n = \frac{3}{2} = 1\frac{1}{2} = 1,5
Viktoriin
Polynomial
3 = 2 { n }^{ 2 } -n
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
2n^{2}-n=3
Vahetage pooled nii, et kõik muutuvad liikmed asuksid vasakul.
2n^{2}-n-3=0
Lahutage mõlemast poolest 3.
a+b=-1 ab=2\left(-3\right)=-6
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul 2n^{2}+an+bn-3. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
1,-6 2,-3
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on negatiivne, on negatiivne arv suurem kui positiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -6.
1-6=-5 2-3=-1
Arvutage iga paari summa.
a=-3 b=2
Lahendus on paar, mis annab summa -1.
\left(2n^{2}-3n\right)+\left(2n-3\right)
Kirjutage2n^{2}-n-3 ümber kujul \left(2n^{2}-3n\right)+\left(2n-3\right).
n\left(2n-3\right)+2n-3
Tooge n võrrandis 2n^{2}-3n sulgude ette.
\left(2n-3\right)\left(n+1\right)
Tooge liige 2n-3 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
n=\frac{3}{2} n=-1
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage 2n-3=0 ja n+1=0.
2n^{2}-n=3
Vahetage pooled nii, et kõik muutuvad liikmed asuksid vasakul.
2n^{2}-n-3=0
Lahutage mõlemast poolest 3.
n=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1-4\times 2\left(-3\right)}}{2\times 2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2, b väärtusega -1 ja c väärtusega -3.
n=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1-8\left(-3\right)}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -4 ja 2.
n=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1+24}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -8 ja -3.
n=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{25}}{2\times 2}
Liitke 1 ja 24.
n=\frac{-\left(-1\right)±5}{2\times 2}
Leidke 25 ruutjuur.
n=\frac{1±5}{2\times 2}
Arvu -1 vastand on 1.
n=\frac{1±5}{4}
Korrutage omavahel 2 ja 2.
n=\frac{6}{4}
Nüüd lahendage võrrand n=\frac{1±5}{4}, kui ± on pluss. Liitke 1 ja 5.
n=\frac{3}{2}
Taandage murd \frac{6}{4} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
n=-\frac{4}{4}
Nüüd lahendage võrrand n=\frac{1±5}{4}, kui ± on miinus. Lahutage 5 väärtusest 1.
n=-1
Jagage -4 väärtusega 4.
n=\frac{3}{2} n=-1
Võrrand on nüüd lahendatud.
2n^{2}-n=3
Vahetage pooled nii, et kõik muutuvad liikmed asuksid vasakul.
\frac{2n^{2}-n}{2}=\frac{3}{2}
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
n^{2}-\frac{1}{2}n=\frac{3}{2}
2-ga jagamine võtab 2-ga korrutamise tagasi.
n^{2}-\frac{1}{2}n+\left(-\frac{1}{4}\right)^{2}=\frac{3}{2}+\left(-\frac{1}{4}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{1}{2} 2-ga, et leida -\frac{1}{4}. Seejärel liitke -\frac{1}{4} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
n^{2}-\frac{1}{2}n+\frac{1}{16}=\frac{3}{2}+\frac{1}{16}
Tõstke -\frac{1}{4} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
n^{2}-\frac{1}{2}n+\frac{1}{16}=\frac{25}{16}
Liitke \frac{3}{2} ja \frac{1}{16}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(n-\frac{1}{4}\right)^{2}=\frac{25}{16}
Lahutage n^{2}-\frac{1}{2}n+\frac{1}{16}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(n-\frac{1}{4}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{25}{16}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
n-\frac{1}{4}=\frac{5}{4} n-\frac{1}{4}=-\frac{5}{4}
Lihtsustage.
n=\frac{3}{2} n=-1
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{4}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}