Lahendage ja leidke x
x=\frac{2}{7}\approx 0,285714286
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
28x-4-49x^{2}=0
Lahutage mõlemast poolest 49x^{2}.
-49x^{2}+28x-4=0
Paigutage polünoomi liikmed standardkujule viimiseks ümber. Järjestage liikmed suurimast väikseimani.
a+b=28 ab=-49\left(-4\right)=196
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul -49x^{2}+ax+bx-4. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
1,196 2,98 4,49 7,28 14,14
Kuna ab on positiivne, a ja b on sama märk. Kuna a+b on positiivne, a ja b on mõlemad positiivne. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks 196.
1+196=197 2+98=100 4+49=53 7+28=35 14+14=28
Arvutage iga paari summa.
a=14 b=14
Lahendus on paar, mis annab summa 28.
\left(-49x^{2}+14x\right)+\left(14x-4\right)
Kirjutage-49x^{2}+28x-4 ümber kujul \left(-49x^{2}+14x\right)+\left(14x-4\right).
-7x\left(7x-2\right)+2\left(7x-2\right)
Lahutage -7x esimesel ja 2 teise rühma.
\left(7x-2\right)\left(-7x+2\right)
Tooge liige 7x-2 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=\frac{2}{7} x=\frac{2}{7}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage 7x-2=0 ja -7x+2=0.
28x-4-49x^{2}=0
Lahutage mõlemast poolest 49x^{2}.
-49x^{2}+28x-4=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-28±\sqrt{28^{2}-4\left(-49\right)\left(-4\right)}}{2\left(-49\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -49, b väärtusega 28 ja c väärtusega -4.
x=\frac{-28±\sqrt{784-4\left(-49\right)\left(-4\right)}}{2\left(-49\right)}
Tõstke 28 ruutu.
x=\frac{-28±\sqrt{784+196\left(-4\right)}}{2\left(-49\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -49.
x=\frac{-28±\sqrt{784-784}}{2\left(-49\right)}
Korrutage omavahel 196 ja -4.
x=\frac{-28±\sqrt{0}}{2\left(-49\right)}
Liitke 784 ja -784.
x=-\frac{28}{2\left(-49\right)}
Leidke 0 ruutjuur.
x=-\frac{28}{-98}
Korrutage omavahel 2 ja -49.
x=\frac{2}{7}
Taandage murd \frac{-28}{-98} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 14.
28x-4-49x^{2}=0
Lahutage mõlemast poolest 49x^{2}.
28x-49x^{2}=4
Liitke 4 mõlemale poolele. Nulli liitmisel mis tahes väärtusele on tulemuseks sama väärtus.
-49x^{2}+28x=4
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{-49x^{2}+28x}{-49}=\frac{4}{-49}
Jagage mõlemad pooled -49-ga.
x^{2}+\frac{28}{-49}x=\frac{4}{-49}
-49-ga jagamine võtab -49-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{4}{7}x=\frac{4}{-49}
Taandage murd \frac{28}{-49} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 7.
x^{2}-\frac{4}{7}x=-\frac{4}{49}
Jagage 4 väärtusega -49.
x^{2}-\frac{4}{7}x+\left(-\frac{2}{7}\right)^{2}=-\frac{4}{49}+\left(-\frac{2}{7}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{4}{7} 2-ga, et leida -\frac{2}{7}. Seejärel liitke -\frac{2}{7} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{4}{7}x+\frac{4}{49}=\frac{-4+4}{49}
Tõstke -\frac{2}{7} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{4}{7}x+\frac{4}{49}=0
Liitke -\frac{4}{49} ja \frac{4}{49}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x-\frac{2}{7}\right)^{2}=0
Lahutage x^{2}-\frac{4}{7}x+\frac{4}{49}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{2}{7}\right)^{2}}=\sqrt{0}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{2}{7}=0 x-\frac{2}{7}=0
Lihtsustage.
x=\frac{2}{7} x=\frac{2}{7}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{2}{7}.
x=\frac{2}{7}
Võrrand on nüüd lahendatud. Lahendused on samad.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}