Lahendage ja leidke x
x=\frac{\sqrt{282}}{21}+\frac{1}{7}\approx 0,942516934
x=-\frac{\sqrt{282}}{21}+\frac{1}{7}\approx -0,656802649
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
21x^{2}-6x=13
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
21x^{2}-6x-13=13-13
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 13.
21x^{2}-6x-13=0
13 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{\left(-6\right)^{2}-4\times 21\left(-13\right)}}{2\times 21}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 21, b väärtusega -6 ja c väärtusega -13.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{36-4\times 21\left(-13\right)}}{2\times 21}
Tõstke -6 ruutu.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{36-84\left(-13\right)}}{2\times 21}
Korrutage omavahel -4 ja 21.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{36+1092}}{2\times 21}
Korrutage omavahel -84 ja -13.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{1128}}{2\times 21}
Liitke 36 ja 1092.
x=\frac{-\left(-6\right)±2\sqrt{282}}{2\times 21}
Leidke 1128 ruutjuur.
x=\frac{6±2\sqrt{282}}{2\times 21}
Arvu -6 vastand on 6.
x=\frac{6±2\sqrt{282}}{42}
Korrutage omavahel 2 ja 21.
x=\frac{2\sqrt{282}+6}{42}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{6±2\sqrt{282}}{42}, kui ± on pluss. Liitke 6 ja 2\sqrt{282}.
x=\frac{\sqrt{282}}{21}+\frac{1}{7}
Jagage 6+2\sqrt{282} väärtusega 42.
x=\frac{6-2\sqrt{282}}{42}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{6±2\sqrt{282}}{42}, kui ± on miinus. Lahutage 2\sqrt{282} väärtusest 6.
x=-\frac{\sqrt{282}}{21}+\frac{1}{7}
Jagage 6-2\sqrt{282} väärtusega 42.
x=\frac{\sqrt{282}}{21}+\frac{1}{7} x=-\frac{\sqrt{282}}{21}+\frac{1}{7}
Võrrand on nüüd lahendatud.
21x^{2}-6x=13
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{21x^{2}-6x}{21}=\frac{13}{21}
Jagage mõlemad pooled 21-ga.
x^{2}+\left(-\frac{6}{21}\right)x=\frac{13}{21}
21-ga jagamine võtab 21-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{2}{7}x=\frac{13}{21}
Taandage murd \frac{-6}{21} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 3.
x^{2}-\frac{2}{7}x+\left(-\frac{1}{7}\right)^{2}=\frac{13}{21}+\left(-\frac{1}{7}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{2}{7} 2-ga, et leida -\frac{1}{7}. Seejärel liitke -\frac{1}{7} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{2}{7}x+\frac{1}{49}=\frac{13}{21}+\frac{1}{49}
Tõstke -\frac{1}{7} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{2}{7}x+\frac{1}{49}=\frac{94}{147}
Liitke \frac{13}{21} ja \frac{1}{49}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x-\frac{1}{7}\right)^{2}=\frac{94}{147}
Lahutage x^{2}-\frac{2}{7}x+\frac{1}{49}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{1}{7}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{94}{147}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{1}{7}=\frac{\sqrt{282}}{21} x-\frac{1}{7}=-\frac{\sqrt{282}}{21}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{282}}{21}+\frac{1}{7} x=-\frac{\sqrt{282}}{21}+\frac{1}{7}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{7}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}