Lahendage ja leidke x
x=-\frac{1}{5}=-0,2
x=\frac{1}{4}=0,25
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
a+b=-1 ab=20\left(-1\right)=-20
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul 20x^{2}+ax+bx-1. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
1,-20 2,-10 4,-5
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on negatiivne, on negatiivne arv suurem kui positiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -20.
1-20=-19 2-10=-8 4-5=-1
Arvutage iga paari summa.
a=-5 b=4
Lahendus on paar, mis annab summa -1.
\left(20x^{2}-5x\right)+\left(4x-1\right)
Kirjutage20x^{2}-x-1 ümber kujul \left(20x^{2}-5x\right)+\left(4x-1\right).
5x\left(4x-1\right)+4x-1
Tooge 5x võrrandis 20x^{2}-5x sulgude ette.
\left(4x-1\right)\left(5x+1\right)
Tooge liige 4x-1 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=\frac{1}{4} x=-\frac{1}{5}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage 4x-1=0 ja 5x+1=0.
20x^{2}-x-1=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1-4\times 20\left(-1\right)}}{2\times 20}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 20, b väärtusega -1 ja c väärtusega -1.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1-80\left(-1\right)}}{2\times 20}
Korrutage omavahel -4 ja 20.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1+80}}{2\times 20}
Korrutage omavahel -80 ja -1.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{81}}{2\times 20}
Liitke 1 ja 80.
x=\frac{-\left(-1\right)±9}{2\times 20}
Leidke 81 ruutjuur.
x=\frac{1±9}{2\times 20}
Arvu -1 vastand on 1.
x=\frac{1±9}{40}
Korrutage omavahel 2 ja 20.
x=\frac{10}{40}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{1±9}{40}, kui ± on pluss. Liitke 1 ja 9.
x=\frac{1}{4}
Taandage murd \frac{10}{40} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 10.
x=-\frac{8}{40}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{1±9}{40}, kui ± on miinus. Lahutage 9 väärtusest 1.
x=-\frac{1}{5}
Taandage murd \frac{-8}{40} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 8.
x=\frac{1}{4} x=-\frac{1}{5}
Võrrand on nüüd lahendatud.
20x^{2}-x-1=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
20x^{2}-x-1-\left(-1\right)=-\left(-1\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 1.
20x^{2}-x=-\left(-1\right)
-1 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
20x^{2}-x=1
Lahutage -1 väärtusest 0.
\frac{20x^{2}-x}{20}=\frac{1}{20}
Jagage mõlemad pooled 20-ga.
x^{2}-\frac{1}{20}x=\frac{1}{20}
20-ga jagamine võtab 20-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{1}{20}x+\left(-\frac{1}{40}\right)^{2}=\frac{1}{20}+\left(-\frac{1}{40}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{1}{20} 2-ga, et leida -\frac{1}{40}. Seejärel liitke -\frac{1}{40} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{1}{20}x+\frac{1}{1600}=\frac{1}{20}+\frac{1}{1600}
Tõstke -\frac{1}{40} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{1}{20}x+\frac{1}{1600}=\frac{81}{1600}
Liitke \frac{1}{20} ja \frac{1}{1600}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x-\frac{1}{40}\right)^{2}=\frac{81}{1600}
Lahutage x^{2}-\frac{1}{20}x+\frac{1}{1600}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{1}{40}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{81}{1600}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{1}{40}=\frac{9}{40} x-\frac{1}{40}=-\frac{9}{40}
Lihtsustage.
x=\frac{1}{4} x=-\frac{1}{5}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{40}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}