Lahendage ja leidke x
x=\frac{3\sqrt{6}}{2}+2\approx 5,674234614
x=-\frac{3\sqrt{6}}{2}+2\approx -1,674234614
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
2x^{2}-8x+6=25
Vahetage pooled nii, et kõik muutuvad liikmed asuksid vasakul.
2x^{2}-8x+6-25=0
Lahutage mõlemast poolest 25.
2x^{2}-8x-19=0
Lahutage 25 väärtusest 6, et leida -19.
x=\frac{-\left(-8\right)±\sqrt{\left(-8\right)^{2}-4\times 2\left(-19\right)}}{2\times 2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2, b väärtusega -8 ja c väärtusega -19.
x=\frac{-\left(-8\right)±\sqrt{64-4\times 2\left(-19\right)}}{2\times 2}
Tõstke -8 ruutu.
x=\frac{-\left(-8\right)±\sqrt{64-8\left(-19\right)}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -4 ja 2.
x=\frac{-\left(-8\right)±\sqrt{64+152}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -8 ja -19.
x=\frac{-\left(-8\right)±\sqrt{216}}{2\times 2}
Liitke 64 ja 152.
x=\frac{-\left(-8\right)±6\sqrt{6}}{2\times 2}
Leidke 216 ruutjuur.
x=\frac{8±6\sqrt{6}}{2\times 2}
Arvu -8 vastand on 8.
x=\frac{8±6\sqrt{6}}{4}
Korrutage omavahel 2 ja 2.
x=\frac{6\sqrt{6}+8}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{8±6\sqrt{6}}{4}, kui ± on pluss. Liitke 8 ja 6\sqrt{6}.
x=\frac{3\sqrt{6}}{2}+2
Jagage 6\sqrt{6}+8 väärtusega 4.
x=\frac{8-6\sqrt{6}}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{8±6\sqrt{6}}{4}, kui ± on miinus. Lahutage 6\sqrt{6} väärtusest 8.
x=-\frac{3\sqrt{6}}{2}+2
Jagage 8-6\sqrt{6} väärtusega 4.
x=\frac{3\sqrt{6}}{2}+2 x=-\frac{3\sqrt{6}}{2}+2
Võrrand on nüüd lahendatud.
2x^{2}-8x+6=25
Vahetage pooled nii, et kõik muutuvad liikmed asuksid vasakul.
2x^{2}-8x=25-6
Lahutage mõlemast poolest 6.
2x^{2}-8x=19
Lahutage 6 väärtusest 25, et leida 19.
\frac{2x^{2}-8x}{2}=\frac{19}{2}
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
x^{2}+\left(-\frac{8}{2}\right)x=\frac{19}{2}
2-ga jagamine võtab 2-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-4x=\frac{19}{2}
Jagage -8 väärtusega 2.
x^{2}-4x+\left(-2\right)^{2}=\frac{19}{2}+\left(-2\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -4 2-ga, et leida -2. Seejärel liitke -2 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-4x+4=\frac{19}{2}+4
Tõstke -2 ruutu.
x^{2}-4x+4=\frac{27}{2}
Liitke \frac{19}{2} ja 4.
\left(x-2\right)^{2}=\frac{27}{2}
Lahutage x^{2}-4x+4. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-2\right)^{2}}=\sqrt{\frac{27}{2}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-2=\frac{3\sqrt{6}}{2} x-2=-\frac{3\sqrt{6}}{2}
Lihtsustage.
x=\frac{3\sqrt{6}}{2}+2 x=-\frac{3\sqrt{6}}{2}+2
Liitke võrrandi mõlema poolega 2.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}