Lahendage ja leidke x
x = -\frac{5}{2} = -2\frac{1}{2} = -2,5
x=3
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
2x^{2}-6x+5\left(x-3\right)=0
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 2x ja x-3.
2x^{2}-6x+5x-15=0
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 5 ja x-3.
2x^{2}-x-15=0
Kombineerige -6x ja 5x, et leida -x.
a+b=-1 ab=2\left(-15\right)=-30
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul 2x^{2}+ax+bx-15. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
1,-30 2,-15 3,-10 5,-6
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on negatiivne, on negatiivne arv suurem kui positiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -30.
1-30=-29 2-15=-13 3-10=-7 5-6=-1
Arvutage iga paari summa.
a=-6 b=5
Lahendus on paar, mis annab summa -1.
\left(2x^{2}-6x\right)+\left(5x-15\right)
Kirjutage2x^{2}-x-15 ümber kujul \left(2x^{2}-6x\right)+\left(5x-15\right).
2x\left(x-3\right)+5\left(x-3\right)
Lahutage 2x esimesel ja 5 teise rühma.
\left(x-3\right)\left(2x+5\right)
Tooge liige x-3 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=3 x=-\frac{5}{2}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x-3=0 ja 2x+5=0.
2x^{2}-6x+5\left(x-3\right)=0
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 2x ja x-3.
2x^{2}-6x+5x-15=0
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 5 ja x-3.
2x^{2}-x-15=0
Kombineerige -6x ja 5x, et leida -x.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1-4\times 2\left(-15\right)}}{2\times 2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2, b väärtusega -1 ja c väärtusega -15.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1-8\left(-15\right)}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -4 ja 2.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1+120}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -8 ja -15.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{121}}{2\times 2}
Liitke 1 ja 120.
x=\frac{-\left(-1\right)±11}{2\times 2}
Leidke 121 ruutjuur.
x=\frac{1±11}{2\times 2}
Arvu -1 vastand on 1.
x=\frac{1±11}{4}
Korrutage omavahel 2 ja 2.
x=\frac{12}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{1±11}{4}, kui ± on pluss. Liitke 1 ja 11.
x=3
Jagage 12 väärtusega 4.
x=-\frac{10}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{1±11}{4}, kui ± on miinus. Lahutage 11 väärtusest 1.
x=-\frac{5}{2}
Taandage murd \frac{-10}{4} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
x=3 x=-\frac{5}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
2x^{2}-6x+5\left(x-3\right)=0
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 2x ja x-3.
2x^{2}-6x+5x-15=0
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 5 ja x-3.
2x^{2}-x-15=0
Kombineerige -6x ja 5x, et leida -x.
2x^{2}-x=15
Liitke 15 mõlemale poolele. Nulli liitmisel mis tahes väärtusele on tulemuseks sama väärtus.
\frac{2x^{2}-x}{2}=\frac{15}{2}
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
x^{2}-\frac{1}{2}x=\frac{15}{2}
2-ga jagamine võtab 2-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{1}{2}x+\left(-\frac{1}{4}\right)^{2}=\frac{15}{2}+\left(-\frac{1}{4}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{1}{2} 2-ga, et leida -\frac{1}{4}. Seejärel liitke -\frac{1}{4} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{1}{2}x+\frac{1}{16}=\frac{15}{2}+\frac{1}{16}
Tõstke -\frac{1}{4} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{1}{2}x+\frac{1}{16}=\frac{121}{16}
Liitke \frac{15}{2} ja \frac{1}{16}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x-\frac{1}{4}\right)^{2}=\frac{121}{16}
Lahutage x^{2}-\frac{1}{2}x+\frac{1}{16}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{1}{4}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{121}{16}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{1}{4}=\frac{11}{4} x-\frac{1}{4}=-\frac{11}{4}
Lihtsustage.
x=3 x=-\frac{5}{2}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{4}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}