Lahendage ja leidke x
x = -\frac{3}{2} = -1\frac{1}{2} = -1,5
x=2
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
2x^{2}-4x=3\left(2-x\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 2x ja x-2.
2x^{2}-4x=6-3x
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 3 ja 2-x.
2x^{2}-4x-6=-3x
Lahutage mõlemast poolest 6.
2x^{2}-4x-6+3x=0
Liitke 3x mõlemale poolele.
2x^{2}-x-6=0
Kombineerige -4x ja 3x, et leida -x.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1-4\times 2\left(-6\right)}}{2\times 2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2, b väärtusega -1 ja c väärtusega -6.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1-8\left(-6\right)}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -4 ja 2.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1+48}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -8 ja -6.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{49}}{2\times 2}
Liitke 1 ja 48.
x=\frac{-\left(-1\right)±7}{2\times 2}
Leidke 49 ruutjuur.
x=\frac{1±7}{2\times 2}
Arvu -1 vastand on 1.
x=\frac{1±7}{4}
Korrutage omavahel 2 ja 2.
x=\frac{8}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{1±7}{4}, kui ± on pluss. Liitke 1 ja 7.
x=2
Jagage 8 väärtusega 4.
x=-\frac{6}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{1±7}{4}, kui ± on miinus. Lahutage 7 väärtusest 1.
x=-\frac{3}{2}
Taandage murd \frac{-6}{4} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
x=2 x=-\frac{3}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
2x^{2}-4x=3\left(2-x\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 2x ja x-2.
2x^{2}-4x=6-3x
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 3 ja 2-x.
2x^{2}-4x+3x=6
Liitke 3x mõlemale poolele.
2x^{2}-x=6
Kombineerige -4x ja 3x, et leida -x.
\frac{2x^{2}-x}{2}=\frac{6}{2}
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
x^{2}-\frac{1}{2}x=\frac{6}{2}
2-ga jagamine võtab 2-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{1}{2}x=3
Jagage 6 väärtusega 2.
x^{2}-\frac{1}{2}x+\left(-\frac{1}{4}\right)^{2}=3+\left(-\frac{1}{4}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{1}{2} 2-ga, et leida -\frac{1}{4}. Seejärel liitke -\frac{1}{4} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{1}{2}x+\frac{1}{16}=3+\frac{1}{16}
Tõstke -\frac{1}{4} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{1}{2}x+\frac{1}{16}=\frac{49}{16}
Liitke 3 ja \frac{1}{16}.
\left(x-\frac{1}{4}\right)^{2}=\frac{49}{16}
Lahutage x^{2}-\frac{1}{2}x+\frac{1}{16}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{1}{4}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{49}{16}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{1}{4}=\frac{7}{4} x-\frac{1}{4}=-\frac{7}{4}
Lihtsustage.
x=2 x=-\frac{3}{2}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{4}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}