Lahendage ja leidke x
x=\frac{\sqrt{223}-15}{2}\approx -0,033407738
x=\frac{-\sqrt{223}-15}{2}\approx -14,966592262
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
2x^{2}+30x=-1
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 2x ja x+15.
2x^{2}+30x+1=0
Liitke 1 mõlemale poolele.
x=\frac{-30±\sqrt{30^{2}-4\times 2}}{2\times 2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2, b väärtusega 30 ja c väärtusega 1.
x=\frac{-30±\sqrt{900-4\times 2}}{2\times 2}
Tõstke 30 ruutu.
x=\frac{-30±\sqrt{900-8}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -4 ja 2.
x=\frac{-30±\sqrt{892}}{2\times 2}
Liitke 900 ja -8.
x=\frac{-30±2\sqrt{223}}{2\times 2}
Leidke 892 ruutjuur.
x=\frac{-30±2\sqrt{223}}{4}
Korrutage omavahel 2 ja 2.
x=\frac{2\sqrt{223}-30}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-30±2\sqrt{223}}{4}, kui ± on pluss. Liitke -30 ja 2\sqrt{223}.
x=\frac{\sqrt{223}-15}{2}
Jagage -30+2\sqrt{223} väärtusega 4.
x=\frac{-2\sqrt{223}-30}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-30±2\sqrt{223}}{4}, kui ± on miinus. Lahutage 2\sqrt{223} väärtusest -30.
x=\frac{-\sqrt{223}-15}{2}
Jagage -30-2\sqrt{223} väärtusega 4.
x=\frac{\sqrt{223}-15}{2} x=\frac{-\sqrt{223}-15}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
2x^{2}+30x=-1
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 2x ja x+15.
\frac{2x^{2}+30x}{2}=-\frac{1}{2}
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
x^{2}+\frac{30}{2}x=-\frac{1}{2}
2-ga jagamine võtab 2-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+15x=-\frac{1}{2}
Jagage 30 väärtusega 2.
x^{2}+15x+\left(\frac{15}{2}\right)^{2}=-\frac{1}{2}+\left(\frac{15}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja 15 2-ga, et leida \frac{15}{2}. Seejärel liitke \frac{15}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+15x+\frac{225}{4}=-\frac{1}{2}+\frac{225}{4}
Tõstke \frac{15}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+15x+\frac{225}{4}=\frac{223}{4}
Liitke -\frac{1}{2} ja \frac{225}{4}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x+\frac{15}{2}\right)^{2}=\frac{223}{4}
Lahutage x^{2}+15x+\frac{225}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{15}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{223}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{15}{2}=\frac{\sqrt{223}}{2} x+\frac{15}{2}=-\frac{\sqrt{223}}{2}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{223}-15}{2} x=\frac{-\sqrt{223}-15}{2}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{15}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}