Lahendage ja leidke x
x=-4
x = \frac{9}{2} = 4\frac{1}{2} = 4,5
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
2x^{2}-36-x=0
Lahutage mõlemast poolest x.
2x^{2}-x-36=0
Paigutage polünoomi liikmed standardkujule viimiseks ümber. Järjestage liikmed suurimast väikseimani.
a+b=-1 ab=2\left(-36\right)=-72
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul 2x^{2}+ax+bx-36. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
1,-72 2,-36 3,-24 4,-18 6,-12 8,-9
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on negatiivne, on negatiivne arv suurem kui positiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -72.
1-72=-71 2-36=-34 3-24=-21 4-18=-14 6-12=-6 8-9=-1
Arvutage iga paari summa.
a=-9 b=8
Lahendus on paar, mis annab summa -1.
\left(2x^{2}-9x\right)+\left(8x-36\right)
Kirjutage2x^{2}-x-36 ümber kujul \left(2x^{2}-9x\right)+\left(8x-36\right).
x\left(2x-9\right)+4\left(2x-9\right)
Lahutage x esimesel ja 4 teise rühma.
\left(2x-9\right)\left(x+4\right)
Tooge liige 2x-9 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=\frac{9}{2} x=-4
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage 2x-9=0 ja x+4=0.
2x^{2}-36-x=0
Lahutage mõlemast poolest x.
2x^{2}-x-36=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1-4\times 2\left(-36\right)}}{2\times 2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2, b väärtusega -1 ja c väärtusega -36.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1-8\left(-36\right)}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -4 ja 2.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1+288}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -8 ja -36.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{289}}{2\times 2}
Liitke 1 ja 288.
x=\frac{-\left(-1\right)±17}{2\times 2}
Leidke 289 ruutjuur.
x=\frac{1±17}{2\times 2}
Arvu -1 vastand on 1.
x=\frac{1±17}{4}
Korrutage omavahel 2 ja 2.
x=\frac{18}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{1±17}{4}, kui ± on pluss. Liitke 1 ja 17.
x=\frac{9}{2}
Taandage murd \frac{18}{4} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
x=-\frac{16}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{1±17}{4}, kui ± on miinus. Lahutage 17 väärtusest 1.
x=-4
Jagage -16 väärtusega 4.
x=\frac{9}{2} x=-4
Võrrand on nüüd lahendatud.
2x^{2}-36-x=0
Lahutage mõlemast poolest x.
2x^{2}-x=36
Liitke 36 mõlemale poolele. Nulli liitmisel mis tahes väärtusele on tulemuseks sama väärtus.
\frac{2x^{2}-x}{2}=\frac{36}{2}
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
x^{2}-\frac{1}{2}x=\frac{36}{2}
2-ga jagamine võtab 2-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{1}{2}x=18
Jagage 36 väärtusega 2.
x^{2}-\frac{1}{2}x+\left(-\frac{1}{4}\right)^{2}=18+\left(-\frac{1}{4}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{1}{2} 2-ga, et leida -\frac{1}{4}. Seejärel liitke -\frac{1}{4} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{1}{2}x+\frac{1}{16}=18+\frac{1}{16}
Tõstke -\frac{1}{4} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{1}{2}x+\frac{1}{16}=\frac{289}{16}
Liitke 18 ja \frac{1}{16}.
\left(x-\frac{1}{4}\right)^{2}=\frac{289}{16}
Lahutage x^{2}-\frac{1}{2}x+\frac{1}{16}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{1}{4}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{289}{16}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{1}{4}=\frac{17}{4} x-\frac{1}{4}=-\frac{17}{4}
Lihtsustage.
x=\frac{9}{2} x=-4
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{4}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}