Lahendage ja leidke x
x=-1
x = \frac{5}{2} = 2\frac{1}{2} = 2,5
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
a+b=-3 ab=2\left(-5\right)=-10
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul 2x^{2}+ax+bx-5. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
1,-10 2,-5
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on negatiivne, on negatiivne arv suurem kui positiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -10.
1-10=-9 2-5=-3
Arvutage iga paari summa.
a=-5 b=2
Lahendus on paar, mis annab summa -3.
\left(2x^{2}-5x\right)+\left(2x-5\right)
Kirjutage2x^{2}-3x-5 ümber kujul \left(2x^{2}-5x\right)+\left(2x-5\right).
x\left(2x-5\right)+2x-5
Tooge x võrrandis 2x^{2}-5x sulgude ette.
\left(2x-5\right)\left(x+1\right)
Tooge liige 2x-5 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=\frac{5}{2} x=-1
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage 2x-5=0 ja x+1=0.
2x^{2}-3x-5=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{\left(-3\right)^{2}-4\times 2\left(-5\right)}}{2\times 2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2, b väärtusega -3 ja c väärtusega -5.
x=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{9-4\times 2\left(-5\right)}}{2\times 2}
Tõstke -3 ruutu.
x=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{9-8\left(-5\right)}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -4 ja 2.
x=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{9+40}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -8 ja -5.
x=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{49}}{2\times 2}
Liitke 9 ja 40.
x=\frac{-\left(-3\right)±7}{2\times 2}
Leidke 49 ruutjuur.
x=\frac{3±7}{2\times 2}
Arvu -3 vastand on 3.
x=\frac{3±7}{4}
Korrutage omavahel 2 ja 2.
x=\frac{10}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{3±7}{4}, kui ± on pluss. Liitke 3 ja 7.
x=\frac{5}{2}
Taandage murd \frac{10}{4} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
x=-\frac{4}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{3±7}{4}, kui ± on miinus. Lahutage 7 väärtusest 3.
x=-1
Jagage -4 väärtusega 4.
x=\frac{5}{2} x=-1
Võrrand on nüüd lahendatud.
2x^{2}-3x-5=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
2x^{2}-3x-5-\left(-5\right)=-\left(-5\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 5.
2x^{2}-3x=-\left(-5\right)
-5 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
2x^{2}-3x=5
Lahutage -5 väärtusest 0.
\frac{2x^{2}-3x}{2}=\frac{5}{2}
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
x^{2}-\frac{3}{2}x=\frac{5}{2}
2-ga jagamine võtab 2-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{3}{2}x+\left(-\frac{3}{4}\right)^{2}=\frac{5}{2}+\left(-\frac{3}{4}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{3}{2} 2-ga, et leida -\frac{3}{4}. Seejärel liitke -\frac{3}{4} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{3}{2}x+\frac{9}{16}=\frac{5}{2}+\frac{9}{16}
Tõstke -\frac{3}{4} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{3}{2}x+\frac{9}{16}=\frac{49}{16}
Liitke \frac{5}{2} ja \frac{9}{16}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x-\frac{3}{4}\right)^{2}=\frac{49}{16}
Lahutage x^{2}-\frac{3}{2}x+\frac{9}{16}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{3}{4}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{49}{16}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{3}{4}=\frac{7}{4} x-\frac{3}{4}=-\frac{7}{4}
Lihtsustage.
x=\frac{5}{2} x=-1
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{3}{4}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}