Lahendage ja leidke x (complex solution)
x=\frac{3+\sqrt{39}i}{4}\approx 0,75+1,5612495i
x=\frac{-\sqrt{39}i+3}{4}\approx 0,75-1,5612495i
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
2x^{2}-3x+6=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{\left(-3\right)^{2}-4\times 2\times 6}}{2\times 2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2, b väärtusega -3 ja c väärtusega 6.
x=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{9-4\times 2\times 6}}{2\times 2}
Tõstke -3 ruutu.
x=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{9-8\times 6}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -4 ja 2.
x=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{9-48}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -8 ja 6.
x=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{-39}}{2\times 2}
Liitke 9 ja -48.
x=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{39}i}{2\times 2}
Leidke -39 ruutjuur.
x=\frac{3±\sqrt{39}i}{2\times 2}
Arvu -3 vastand on 3.
x=\frac{3±\sqrt{39}i}{4}
Korrutage omavahel 2 ja 2.
x=\frac{3+\sqrt{39}i}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{3±\sqrt{39}i}{4}, kui ± on pluss. Liitke 3 ja i\sqrt{39}.
x=\frac{-\sqrt{39}i+3}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{3±\sqrt{39}i}{4}, kui ± on miinus. Lahutage i\sqrt{39} väärtusest 3.
x=\frac{3+\sqrt{39}i}{4} x=\frac{-\sqrt{39}i+3}{4}
Võrrand on nüüd lahendatud.
2x^{2}-3x+6=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
2x^{2}-3x+6-6=-6
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 6.
2x^{2}-3x=-6
6 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
\frac{2x^{2}-3x}{2}=-\frac{6}{2}
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
x^{2}-\frac{3}{2}x=-\frac{6}{2}
2-ga jagamine võtab 2-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{3}{2}x=-3
Jagage -6 väärtusega 2.
x^{2}-\frac{3}{2}x+\left(-\frac{3}{4}\right)^{2}=-3+\left(-\frac{3}{4}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{3}{2} 2-ga, et leida -\frac{3}{4}. Seejärel liitke -\frac{3}{4} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{3}{2}x+\frac{9}{16}=-3+\frac{9}{16}
Tõstke -\frac{3}{4} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{3}{2}x+\frac{9}{16}=-\frac{39}{16}
Liitke -3 ja \frac{9}{16}.
\left(x-\frac{3}{4}\right)^{2}=-\frac{39}{16}
Lahutage x^{2}-\frac{3}{2}x+\frac{9}{16}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{3}{4}\right)^{2}}=\sqrt{-\frac{39}{16}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{3}{4}=\frac{\sqrt{39}i}{4} x-\frac{3}{4}=-\frac{\sqrt{39}i}{4}
Lihtsustage.
x=\frac{3+\sqrt{39}i}{4} x=\frac{-\sqrt{39}i+3}{4}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{3}{4}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}