Lahendage ja leidke x
x=-4
x=5
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
2x^{2}-2x-12-28=0
Lahutage mõlemast poolest 28.
2x^{2}-2x-40=0
Lahutage 28 väärtusest -12, et leida -40.
x^{2}-x-20=0
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
a+b=-1 ab=1\left(-20\right)=-20
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul x^{2}+ax+bx-20. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
1,-20 2,-10 4,-5
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on negatiivne, on negatiivne arv suurem kui positiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -20.
1-20=-19 2-10=-8 4-5=-1
Arvutage iga paari summa.
a=-5 b=4
Lahendus on paar, mis annab summa -1.
\left(x^{2}-5x\right)+\left(4x-20\right)
Kirjutagex^{2}-x-20 ümber kujul \left(x^{2}-5x\right)+\left(4x-20\right).
x\left(x-5\right)+4\left(x-5\right)
Lahutage x esimesel ja 4 teise rühma.
\left(x-5\right)\left(x+4\right)
Tooge liige x-5 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=5 x=-4
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x-5=0 ja x+4=0.
2x^{2}-2x-12=28
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
2x^{2}-2x-12-28=28-28
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 28.
2x^{2}-2x-12-28=0
28 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
2x^{2}-2x-40=0
Lahutage 28 väärtusest -12.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{\left(-2\right)^{2}-4\times 2\left(-40\right)}}{2\times 2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2, b väärtusega -2 ja c väärtusega -40.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{4-4\times 2\left(-40\right)}}{2\times 2}
Tõstke -2 ruutu.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{4-8\left(-40\right)}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -4 ja 2.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{4+320}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -8 ja -40.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{324}}{2\times 2}
Liitke 4 ja 320.
x=\frac{-\left(-2\right)±18}{2\times 2}
Leidke 324 ruutjuur.
x=\frac{2±18}{2\times 2}
Arvu -2 vastand on 2.
x=\frac{2±18}{4}
Korrutage omavahel 2 ja 2.
x=\frac{20}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{2±18}{4}, kui ± on pluss. Liitke 2 ja 18.
x=5
Jagage 20 väärtusega 4.
x=-\frac{16}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{2±18}{4}, kui ± on miinus. Lahutage 18 väärtusest 2.
x=-4
Jagage -16 väärtusega 4.
x=5 x=-4
Võrrand on nüüd lahendatud.
2x^{2}-2x-12=28
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
2x^{2}-2x-12-\left(-12\right)=28-\left(-12\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 12.
2x^{2}-2x=28-\left(-12\right)
-12 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
2x^{2}-2x=40
Lahutage -12 väärtusest 28.
\frac{2x^{2}-2x}{2}=\frac{40}{2}
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
x^{2}+\left(-\frac{2}{2}\right)x=\frac{40}{2}
2-ga jagamine võtab 2-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-x=\frac{40}{2}
Jagage -2 väärtusega 2.
x^{2}-x=20
Jagage 40 väärtusega 2.
x^{2}-x+\left(-\frac{1}{2}\right)^{2}=20+\left(-\frac{1}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -1 2-ga, et leida -\frac{1}{2}. Seejärel liitke -\frac{1}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-x+\frac{1}{4}=20+\frac{1}{4}
Tõstke -\frac{1}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-x+\frac{1}{4}=\frac{81}{4}
Liitke 20 ja \frac{1}{4}.
\left(x-\frac{1}{2}\right)^{2}=\frac{81}{4}
Lahutage x^{2}-x+\frac{1}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{1}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{81}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{1}{2}=\frac{9}{2} x-\frac{1}{2}=-\frac{9}{2}
Lihtsustage.
x=5 x=-4
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}