Lahendage ja leidke x (complex solution)
x=\frac{\sqrt{335}i}{40}+\frac{3}{8}\approx 0,375+0,45757513i
x=-\frac{\sqrt{335}i}{40}+\frac{3}{8}\approx 0,375-0,45757513i
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
2x^{2}-\frac{3}{2}x+\frac{7}{10}=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-\frac{3}{2}\right)±\sqrt{\left(-\frac{3}{2}\right)^{2}-4\times 2\times \frac{7}{10}}}{2\times 2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2, b väärtusega -\frac{3}{2} ja c väärtusega \frac{7}{10}.
x=\frac{-\left(-\frac{3}{2}\right)±\sqrt{\frac{9}{4}-4\times 2\times \frac{7}{10}}}{2\times 2}
Tõstke -\frac{3}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x=\frac{-\left(-\frac{3}{2}\right)±\sqrt{\frac{9}{4}-8\times \frac{7}{10}}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -4 ja 2.
x=\frac{-\left(-\frac{3}{2}\right)±\sqrt{\frac{9}{4}-\frac{28}{5}}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -8 ja \frac{7}{10}.
x=\frac{-\left(-\frac{3}{2}\right)±\sqrt{-\frac{67}{20}}}{2\times 2}
Liitke \frac{9}{4} ja -\frac{28}{5}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
x=\frac{-\left(-\frac{3}{2}\right)±\frac{\sqrt{335}i}{10}}{2\times 2}
Leidke -\frac{67}{20} ruutjuur.
x=\frac{\frac{3}{2}±\frac{\sqrt{335}i}{10}}{2\times 2}
Arvu -\frac{3}{2} vastand on \frac{3}{2}.
x=\frac{\frac{3}{2}±\frac{\sqrt{335}i}{10}}{4}
Korrutage omavahel 2 ja 2.
x=\frac{\frac{\sqrt{335}i}{10}+\frac{3}{2}}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{\frac{3}{2}±\frac{\sqrt{335}i}{10}}{4}, kui ± on pluss. Liitke \frac{3}{2} ja \frac{i\sqrt{335}}{10}.
x=\frac{\sqrt{335}i}{40}+\frac{3}{8}
Jagage \frac{3}{2}+\frac{i\sqrt{335}}{10} väärtusega 4.
x=\frac{-\frac{\sqrt{335}i}{10}+\frac{3}{2}}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{\frac{3}{2}±\frac{\sqrt{335}i}{10}}{4}, kui ± on miinus. Lahutage \frac{i\sqrt{335}}{10} väärtusest \frac{3}{2}.
x=-\frac{\sqrt{335}i}{40}+\frac{3}{8}
Jagage \frac{3}{2}-\frac{i\sqrt{335}}{10} väärtusega 4.
x=\frac{\sqrt{335}i}{40}+\frac{3}{8} x=-\frac{\sqrt{335}i}{40}+\frac{3}{8}
Võrrand on nüüd lahendatud.
2x^{2}-\frac{3}{2}x+\frac{7}{10}=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
2x^{2}-\frac{3}{2}x+\frac{7}{10}-\frac{7}{10}=-\frac{7}{10}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{7}{10}.
2x^{2}-\frac{3}{2}x=-\frac{7}{10}
\frac{7}{10} lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
\frac{2x^{2}-\frac{3}{2}x}{2}=-\frac{\frac{7}{10}}{2}
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
x^{2}+\left(-\frac{\frac{3}{2}}{2}\right)x=-\frac{\frac{7}{10}}{2}
2-ga jagamine võtab 2-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{3}{4}x=-\frac{\frac{7}{10}}{2}
Jagage -\frac{3}{2} väärtusega 2.
x^{2}-\frac{3}{4}x=-\frac{7}{20}
Jagage -\frac{7}{10} väärtusega 2.
x^{2}-\frac{3}{4}x+\left(-\frac{3}{8}\right)^{2}=-\frac{7}{20}+\left(-\frac{3}{8}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{3}{4} 2-ga, et leida -\frac{3}{8}. Seejärel liitke -\frac{3}{8} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{3}{4}x+\frac{9}{64}=-\frac{7}{20}+\frac{9}{64}
Tõstke -\frac{3}{8} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{3}{4}x+\frac{9}{64}=-\frac{67}{320}
Liitke -\frac{7}{20} ja \frac{9}{64}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x-\frac{3}{8}\right)^{2}=-\frac{67}{320}
Lahutage x^{2}-\frac{3}{4}x+\frac{9}{64}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{3}{8}\right)^{2}}=\sqrt{-\frac{67}{320}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{3}{8}=\frac{\sqrt{335}i}{40} x-\frac{3}{8}=-\frac{\sqrt{335}i}{40}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{335}i}{40}+\frac{3}{8} x=-\frac{\sqrt{335}i}{40}+\frac{3}{8}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{3}{8}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}