Lahendage ja leidke x (complex solution)
x=\frac{1+\sqrt{7}i}{4}\approx 0,25+0,661437828i
x=\frac{-\sqrt{7}i+1}{4}\approx 0,25-0,661437828i
x=-1
Lahendage ja leidke x
x=-1
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
2xx^{2}+x^{2}+1=0
Muutuja x ei tohi võrduda väärtusega 0, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled x^{2}-ga.
2x^{3}+x^{2}+1=0
Sama alusega astmete korrutamiseks liitke astendajad. Liitke 1 ja 2, et saada 3.
±\frac{1}{2},±1
Ratsionaalarvuliste nullkohtade teoreemi järgi on kõik polünoomi ratsionaalarvulised nullkohad kujul \frac{p}{q}, kus p jagab konstantliikme 1 ja q jagab pealiikme kordaja 2. Loetlege kõik kandidaadid \frac{p}{q}.
x=-1
Ühe sellise juure leidmiseks proovige kõiki täisarvulisi väärtusi alates väikseimast (absoluutväärtuse alusel). Kui täisarvulisi juuri ei leita, proovige murdarve.
2x^{2}-x+1=0
Teoreem korral x-k on polünoomi liikmete iga juure k. Jagage 2x^{3}+x^{2}+1 väärtusega x+1, et leida 2x^{2}-x+1. Lahendage võrrand, mille tulemus võrdub 0.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{\left(-1\right)^{2}-4\times 2\times 1}}{2\times 2}
Kõik võrrandid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Asendage a ruutvõrrandis väärtusega 2, b väärtusega -1 ja c väärtusega 1.
x=\frac{1±\sqrt{-7}}{4}
Tehke arvutustehted.
x=\frac{-\sqrt{7}i+1}{4} x=\frac{1+\sqrt{7}i}{4}
Lahendage võrrand 2x^{2}-x+1=0, kui ± on pluss ja kui ± on miinus.
x=-1 x=\frac{-\sqrt{7}i+1}{4} x=\frac{1+\sqrt{7}i}{4}
Loetlege kõik leitud lahendused.
2xx^{2}+x^{2}+1=0
Muutuja x ei tohi võrduda väärtusega 0, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled x^{2}-ga.
2x^{3}+x^{2}+1=0
Sama alusega astmete korrutamiseks liitke astendajad. Liitke 1 ja 2, et saada 3.
±\frac{1}{2},±1
Ratsionaalarvuliste nullkohtade teoreemi järgi on kõik polünoomi ratsionaalarvulised nullkohad kujul \frac{p}{q}, kus p jagab konstantliikme 1 ja q jagab pealiikme kordaja 2. Loetlege kõik kandidaadid \frac{p}{q}.
x=-1
Ühe sellise juure leidmiseks proovige kõiki täisarvulisi väärtusi alates väikseimast (absoluutväärtuse alusel). Kui täisarvulisi juuri ei leita, proovige murdarve.
2x^{2}-x+1=0
Teoreem korral x-k on polünoomi liikmete iga juure k. Jagage 2x^{3}+x^{2}+1 väärtusega x+1, et leida 2x^{2}-x+1. Lahendage võrrand, mille tulemus võrdub 0.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{\left(-1\right)^{2}-4\times 2\times 1}}{2\times 2}
Kõik võrrandid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Asendage a ruutvõrrandis väärtusega 2, b väärtusega -1 ja c väärtusega 1.
x=\frac{1±\sqrt{-7}}{4}
Tehke arvutustehted.
x\in \emptyset
Kuna negatiivse arvu ruutjuurt pole reaalväljal määratletud, siis lahendeid pole.
x=-1
Loetlege kõik leitud lahendused.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}