Lahendage ja leidke p
p=\frac{\sqrt{14}}{2}-1\approx 0,870828693
p=-\frac{\sqrt{14}}{2}-1\approx -2,870828693
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
2p^{2}+4p-5=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
p=\frac{-4±\sqrt{4^{2}-4\times 2\left(-5\right)}}{2\times 2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2, b väärtusega 4 ja c väärtusega -5.
p=\frac{-4±\sqrt{16-4\times 2\left(-5\right)}}{2\times 2}
Tõstke 4 ruutu.
p=\frac{-4±\sqrt{16-8\left(-5\right)}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -4 ja 2.
p=\frac{-4±\sqrt{16+40}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -8 ja -5.
p=\frac{-4±\sqrt{56}}{2\times 2}
Liitke 16 ja 40.
p=\frac{-4±2\sqrt{14}}{2\times 2}
Leidke 56 ruutjuur.
p=\frac{-4±2\sqrt{14}}{4}
Korrutage omavahel 2 ja 2.
p=\frac{2\sqrt{14}-4}{4}
Nüüd lahendage võrrand p=\frac{-4±2\sqrt{14}}{4}, kui ± on pluss. Liitke -4 ja 2\sqrt{14}.
p=\frac{\sqrt{14}}{2}-1
Jagage -4+2\sqrt{14} väärtusega 4.
p=\frac{-2\sqrt{14}-4}{4}
Nüüd lahendage võrrand p=\frac{-4±2\sqrt{14}}{4}, kui ± on miinus. Lahutage 2\sqrt{14} väärtusest -4.
p=-\frac{\sqrt{14}}{2}-1
Jagage -4-2\sqrt{14} väärtusega 4.
p=\frac{\sqrt{14}}{2}-1 p=-\frac{\sqrt{14}}{2}-1
Võrrand on nüüd lahendatud.
2p^{2}+4p-5=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
2p^{2}+4p-5-\left(-5\right)=-\left(-5\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 5.
2p^{2}+4p=-\left(-5\right)
-5 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
2p^{2}+4p=5
Lahutage -5 väärtusest 0.
\frac{2p^{2}+4p}{2}=\frac{5}{2}
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
p^{2}+\frac{4}{2}p=\frac{5}{2}
2-ga jagamine võtab 2-ga korrutamise tagasi.
p^{2}+2p=\frac{5}{2}
Jagage 4 väärtusega 2.
p^{2}+2p+1^{2}=\frac{5}{2}+1^{2}
Jagage liikme x kordaja 2 2-ga, et leida 1. Seejärel liitke 1 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
p^{2}+2p+1=\frac{5}{2}+1
Tõstke 1 ruutu.
p^{2}+2p+1=\frac{7}{2}
Liitke \frac{5}{2} ja 1.
\left(p+1\right)^{2}=\frac{7}{2}
Lahutage p^{2}+2p+1. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(p+1\right)^{2}}=\sqrt{\frac{7}{2}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
p+1=\frac{\sqrt{14}}{2} p+1=-\frac{\sqrt{14}}{2}
Lihtsustage.
p=\frac{\sqrt{14}}{2}-1 p=-\frac{\sqrt{14}}{2}-1
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 1.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}