Lahendage ja leidke b
b=\frac{\sqrt{15}-3}{2}\approx 0,436491673
b=\frac{-\sqrt{15}-3}{2}\approx -3,436491673
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
2b^{2}+6b-1=2
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
2b^{2}+6b-1-2=2-2
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 2.
2b^{2}+6b-1-2=0
2 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
2b^{2}+6b-3=0
Lahutage 2 väärtusest -1.
b=\frac{-6±\sqrt{6^{2}-4\times 2\left(-3\right)}}{2\times 2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2, b väärtusega 6 ja c väärtusega -3.
b=\frac{-6±\sqrt{36-4\times 2\left(-3\right)}}{2\times 2}
Tõstke 6 ruutu.
b=\frac{-6±\sqrt{36-8\left(-3\right)}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -4 ja 2.
b=\frac{-6±\sqrt{36+24}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -8 ja -3.
b=\frac{-6±\sqrt{60}}{2\times 2}
Liitke 36 ja 24.
b=\frac{-6±2\sqrt{15}}{2\times 2}
Leidke 60 ruutjuur.
b=\frac{-6±2\sqrt{15}}{4}
Korrutage omavahel 2 ja 2.
b=\frac{2\sqrt{15}-6}{4}
Nüüd lahendage võrrand b=\frac{-6±2\sqrt{15}}{4}, kui ± on pluss. Liitke -6 ja 2\sqrt{15}.
b=\frac{\sqrt{15}-3}{2}
Jagage -6+2\sqrt{15} väärtusega 4.
b=\frac{-2\sqrt{15}-6}{4}
Nüüd lahendage võrrand b=\frac{-6±2\sqrt{15}}{4}, kui ± on miinus. Lahutage 2\sqrt{15} väärtusest -6.
b=\frac{-\sqrt{15}-3}{2}
Jagage -6-2\sqrt{15} väärtusega 4.
b=\frac{\sqrt{15}-3}{2} b=\frac{-\sqrt{15}-3}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
2b^{2}+6b-1=2
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
2b^{2}+6b-1-\left(-1\right)=2-\left(-1\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 1.
2b^{2}+6b=2-\left(-1\right)
-1 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
2b^{2}+6b=3
Lahutage -1 väärtusest 2.
\frac{2b^{2}+6b}{2}=\frac{3}{2}
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
b^{2}+\frac{6}{2}b=\frac{3}{2}
2-ga jagamine võtab 2-ga korrutamise tagasi.
b^{2}+3b=\frac{3}{2}
Jagage 6 väärtusega 2.
b^{2}+3b+\left(\frac{3}{2}\right)^{2}=\frac{3}{2}+\left(\frac{3}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja 3 2-ga, et leida \frac{3}{2}. Seejärel liitke \frac{3}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
b^{2}+3b+\frac{9}{4}=\frac{3}{2}+\frac{9}{4}
Tõstke \frac{3}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
b^{2}+3b+\frac{9}{4}=\frac{15}{4}
Liitke \frac{3}{2} ja \frac{9}{4}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(b+\frac{3}{2}\right)^{2}=\frac{15}{4}
Lahutage b^{2}+3b+\frac{9}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(b+\frac{3}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{15}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
b+\frac{3}{2}=\frac{\sqrt{15}}{2} b+\frac{3}{2}=-\frac{\sqrt{15}}{2}
Lihtsustage.
b=\frac{\sqrt{15}-3}{2} b=\frac{-\sqrt{15}-3}{2}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{3}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}