Lahendage ja leidke x
x=\frac{1}{2}=0,5
x=1
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
2\left(x^{2}-2x+1\right)=1-x
Kasutage kaksliikme \left(x-1\right)^{2} arendamiseks binoomvalemit \left(a-b\right)^{2}=a^{2}-2ab+b^{2}.
2x^{2}-4x+2=1-x
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 2 ja x^{2}-2x+1.
2x^{2}-4x+2-1=-x
Lahutage mõlemast poolest 1.
2x^{2}-4x+1=-x
Lahutage 1 väärtusest 2, et leida 1.
2x^{2}-4x+1+x=0
Liitke x mõlemale poolele.
2x^{2}-3x+1=0
Kombineerige -4x ja x, et leida -3x.
a+b=-3 ab=2\times 1=2
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul 2x^{2}+ax+bx+1. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
a=-2 b=-1
Kuna ab on positiivne, a ja b on sama märk. Kuna a+b on negatiivne, a ja b on mõlemad negatiivsed. Ainult siis, kui paar on süsteemi lahendus.
\left(2x^{2}-2x\right)+\left(-x+1\right)
Kirjutage2x^{2}-3x+1 ümber kujul \left(2x^{2}-2x\right)+\left(-x+1\right).
2x\left(x-1\right)-\left(x-1\right)
Lahutage 2x esimesel ja -1 teise rühma.
\left(x-1\right)\left(2x-1\right)
Tooge liige x-1 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=1 x=\frac{1}{2}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x-1=0 ja 2x-1=0.
2\left(x^{2}-2x+1\right)=1-x
Kasutage kaksliikme \left(x-1\right)^{2} arendamiseks binoomvalemit \left(a-b\right)^{2}=a^{2}-2ab+b^{2}.
2x^{2}-4x+2=1-x
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 2 ja x^{2}-2x+1.
2x^{2}-4x+2-1=-x
Lahutage mõlemast poolest 1.
2x^{2}-4x+1=-x
Lahutage 1 väärtusest 2, et leida 1.
2x^{2}-4x+1+x=0
Liitke x mõlemale poolele.
2x^{2}-3x+1=0
Kombineerige -4x ja x, et leida -3x.
x=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{\left(-3\right)^{2}-4\times 2}}{2\times 2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2, b väärtusega -3 ja c väärtusega 1.
x=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{9-4\times 2}}{2\times 2}
Tõstke -3 ruutu.
x=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{9-8}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -4 ja 2.
x=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{1}}{2\times 2}
Liitke 9 ja -8.
x=\frac{-\left(-3\right)±1}{2\times 2}
Leidke 1 ruutjuur.
x=\frac{3±1}{2\times 2}
Arvu -3 vastand on 3.
x=\frac{3±1}{4}
Korrutage omavahel 2 ja 2.
x=\frac{4}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{3±1}{4}, kui ± on pluss. Liitke 3 ja 1.
x=1
Jagage 4 väärtusega 4.
x=\frac{2}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{3±1}{4}, kui ± on miinus. Lahutage 1 väärtusest 3.
x=\frac{1}{2}
Taandage murd \frac{2}{4} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
x=1 x=\frac{1}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
2\left(x^{2}-2x+1\right)=1-x
Kasutage kaksliikme \left(x-1\right)^{2} arendamiseks binoomvalemit \left(a-b\right)^{2}=a^{2}-2ab+b^{2}.
2x^{2}-4x+2=1-x
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 2 ja x^{2}-2x+1.
2x^{2}-4x+2+x=1
Liitke x mõlemale poolele.
2x^{2}-3x+2=1
Kombineerige -4x ja x, et leida -3x.
2x^{2}-3x=1-2
Lahutage mõlemast poolest 2.
2x^{2}-3x=-1
Lahutage 2 väärtusest 1, et leida -1.
\frac{2x^{2}-3x}{2}=-\frac{1}{2}
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
x^{2}-\frac{3}{2}x=-\frac{1}{2}
2-ga jagamine võtab 2-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{3}{2}x+\left(-\frac{3}{4}\right)^{2}=-\frac{1}{2}+\left(-\frac{3}{4}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{3}{2} 2-ga, et leida -\frac{3}{4}. Seejärel liitke -\frac{3}{4} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{3}{2}x+\frac{9}{16}=-\frac{1}{2}+\frac{9}{16}
Tõstke -\frac{3}{4} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{3}{2}x+\frac{9}{16}=\frac{1}{16}
Liitke -\frac{1}{2} ja \frac{9}{16}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x-\frac{3}{4}\right)^{2}=\frac{1}{16}
Lahutage x^{2}-\frac{3}{2}x+\frac{9}{16}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{3}{4}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{1}{16}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{3}{4}=\frac{1}{4} x-\frac{3}{4}=-\frac{1}{4}
Lihtsustage.
x=1 x=\frac{1}{2}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{3}{4}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}