Lahendage ja leidke n
n = \frac{3}{2} = 1\frac{1}{2} = 1,5
n=0
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
2n^{2}+2n=5n
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 2 ja n^{2}+n.
2n^{2}+2n-5n=0
Lahutage mõlemast poolest 5n.
2n^{2}-3n=0
Kombineerige 2n ja -5n, et leida -3n.
n\left(2n-3\right)=0
Tooge n sulgude ette.
n=0 n=\frac{3}{2}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage n=0 ja 2n-3=0.
2n^{2}+2n=5n
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 2 ja n^{2}+n.
2n^{2}+2n-5n=0
Lahutage mõlemast poolest 5n.
2n^{2}-3n=0
Kombineerige 2n ja -5n, et leida -3n.
n=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{\left(-3\right)^{2}}}{2\times 2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2, b väärtusega -3 ja c väärtusega 0.
n=\frac{-\left(-3\right)±3}{2\times 2}
Leidke \left(-3\right)^{2} ruutjuur.
n=\frac{3±3}{2\times 2}
Arvu -3 vastand on 3.
n=\frac{3±3}{4}
Korrutage omavahel 2 ja 2.
n=\frac{6}{4}
Nüüd lahendage võrrand n=\frac{3±3}{4}, kui ± on pluss. Liitke 3 ja 3.
n=\frac{3}{2}
Taandage murd \frac{6}{4} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
n=\frac{0}{4}
Nüüd lahendage võrrand n=\frac{3±3}{4}, kui ± on miinus. Lahutage 3 väärtusest 3.
n=0
Jagage 0 väärtusega 4.
n=\frac{3}{2} n=0
Võrrand on nüüd lahendatud.
2n^{2}+2n=5n
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 2 ja n^{2}+n.
2n^{2}+2n-5n=0
Lahutage mõlemast poolest 5n.
2n^{2}-3n=0
Kombineerige 2n ja -5n, et leida -3n.
\frac{2n^{2}-3n}{2}=\frac{0}{2}
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
n^{2}-\frac{3}{2}n=\frac{0}{2}
2-ga jagamine võtab 2-ga korrutamise tagasi.
n^{2}-\frac{3}{2}n=0
Jagage 0 väärtusega 2.
n^{2}-\frac{3}{2}n+\left(-\frac{3}{4}\right)^{2}=\left(-\frac{3}{4}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{3}{2} 2-ga, et leida -\frac{3}{4}. Seejärel liitke -\frac{3}{4} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
n^{2}-\frac{3}{2}n+\frac{9}{16}=\frac{9}{16}
Tõstke -\frac{3}{4} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
\left(n-\frac{3}{4}\right)^{2}=\frac{9}{16}
Lahutage n^{2}-\frac{3}{2}n+\frac{9}{16}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(n-\frac{3}{4}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{9}{16}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
n-\frac{3}{4}=\frac{3}{4} n-\frac{3}{4}=-\frac{3}{4}
Lihtsustage.
n=\frac{3}{2} n=0
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{3}{4}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}