Lahendage ja leidke x (complex solution)
x=\frac{1}{2}+\frac{3}{2}i=0,5+1,5i
x=\frac{1}{2}-\frac{3}{2}i=0,5-1,5i
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
2x^{2}-2x+5=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{\left(-2\right)^{2}-4\times 2\times 5}}{2\times 2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2, b väärtusega -2 ja c väärtusega 5.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{4-4\times 2\times 5}}{2\times 2}
Tõstke -2 ruutu.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{4-8\times 5}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -4 ja 2.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{4-40}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -8 ja 5.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{-36}}{2\times 2}
Liitke 4 ja -40.
x=\frac{-\left(-2\right)±6i}{2\times 2}
Leidke -36 ruutjuur.
x=\frac{2±6i}{2\times 2}
Arvu -2 vastand on 2.
x=\frac{2±6i}{4}
Korrutage omavahel 2 ja 2.
x=\frac{2+6i}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{2±6i}{4}, kui ± on pluss. Liitke 2 ja 6i.
x=\frac{1}{2}+\frac{3}{2}i
Jagage 2+6i väärtusega 4.
x=\frac{2-6i}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{2±6i}{4}, kui ± on miinus. Lahutage 6i väärtusest 2.
x=\frac{1}{2}-\frac{3}{2}i
Jagage 2-6i väärtusega 4.
x=\frac{1}{2}+\frac{3}{2}i x=\frac{1}{2}-\frac{3}{2}i
Võrrand on nüüd lahendatud.
2x^{2}-2x+5=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
2x^{2}-2x+5-5=-5
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 5.
2x^{2}-2x=-5
5 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
\frac{2x^{2}-2x}{2}=-\frac{5}{2}
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
x^{2}+\left(-\frac{2}{2}\right)x=-\frac{5}{2}
2-ga jagamine võtab 2-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-x=-\frac{5}{2}
Jagage -2 väärtusega 2.
x^{2}-x+\left(-\frac{1}{2}\right)^{2}=-\frac{5}{2}+\left(-\frac{1}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -1 2-ga, et leida -\frac{1}{2}. Seejärel liitke -\frac{1}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-x+\frac{1}{4}=-\frac{5}{2}+\frac{1}{4}
Tõstke -\frac{1}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-x+\frac{1}{4}=-\frac{9}{4}
Liitke -\frac{5}{2} ja \frac{1}{4}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x-\frac{1}{2}\right)^{2}=-\frac{9}{4}
Lahutage x^{2}-x+\frac{1}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{1}{2}\right)^{2}}=\sqrt{-\frac{9}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{1}{2}=\frac{3}{2}i x-\frac{1}{2}=-\frac{3}{2}i
Lihtsustage.
x=\frac{1}{2}+\frac{3}{2}i x=\frac{1}{2}-\frac{3}{2}i
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}