Lahendage ja leidke x
x=3
x = \frac{7}{2} = 3\frac{1}{2} = 3,5
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
a+b=-13 ab=2\times 21=42
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul 2x^{2}+ax+bx+21. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,-42 -2,-21 -3,-14 -6,-7
Kuna ab on positiivne, a ja b on sama märk. Kuna a+b on negatiivne, a ja b on mõlemad negatiivsed. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks 42.
-1-42=-43 -2-21=-23 -3-14=-17 -6-7=-13
Arvutage iga paari summa.
a=-7 b=-6
Lahendus on paar, mis annab summa -13.
\left(2x^{2}-7x\right)+\left(-6x+21\right)
Kirjutage2x^{2}-13x+21 ümber kujul \left(2x^{2}-7x\right)+\left(-6x+21\right).
x\left(2x-7\right)-3\left(2x-7\right)
Lahutage x esimesel ja -3 teise rühma.
\left(2x-7\right)\left(x-3\right)
Tooge liige 2x-7 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=\frac{7}{2} x=3
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage 2x-7=0 ja x-3=0.
2x^{2}-13x+21=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-13\right)±\sqrt{\left(-13\right)^{2}-4\times 2\times 21}}{2\times 2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2, b väärtusega -13 ja c väärtusega 21.
x=\frac{-\left(-13\right)±\sqrt{169-4\times 2\times 21}}{2\times 2}
Tõstke -13 ruutu.
x=\frac{-\left(-13\right)±\sqrt{169-8\times 21}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -4 ja 2.
x=\frac{-\left(-13\right)±\sqrt{169-168}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -8 ja 21.
x=\frac{-\left(-13\right)±\sqrt{1}}{2\times 2}
Liitke 169 ja -168.
x=\frac{-\left(-13\right)±1}{2\times 2}
Leidke 1 ruutjuur.
x=\frac{13±1}{2\times 2}
Arvu -13 vastand on 13.
x=\frac{13±1}{4}
Korrutage omavahel 2 ja 2.
x=\frac{14}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{13±1}{4}, kui ± on pluss. Liitke 13 ja 1.
x=\frac{7}{2}
Taandage murd \frac{14}{4} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
x=\frac{12}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{13±1}{4}, kui ± on miinus. Lahutage 1 väärtusest 13.
x=3
Jagage 12 väärtusega 4.
x=\frac{7}{2} x=3
Võrrand on nüüd lahendatud.
2x^{2}-13x+21=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
2x^{2}-13x+21-21=-21
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 21.
2x^{2}-13x=-21
21 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
\frac{2x^{2}-13x}{2}=-\frac{21}{2}
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
x^{2}-\frac{13}{2}x=-\frac{21}{2}
2-ga jagamine võtab 2-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{13}{2}x+\left(-\frac{13}{4}\right)^{2}=-\frac{21}{2}+\left(-\frac{13}{4}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{13}{2} 2-ga, et leida -\frac{13}{4}. Seejärel liitke -\frac{13}{4} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{13}{2}x+\frac{169}{16}=-\frac{21}{2}+\frac{169}{16}
Tõstke -\frac{13}{4} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{13}{2}x+\frac{169}{16}=\frac{1}{16}
Liitke -\frac{21}{2} ja \frac{169}{16}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x-\frac{13}{4}\right)^{2}=\frac{1}{16}
Lahutage x^{2}-\frac{13}{2}x+\frac{169}{16}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{13}{4}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{1}{16}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{13}{4}=\frac{1}{4} x-\frac{13}{4}=-\frac{1}{4}
Lihtsustage.
x=\frac{7}{2} x=3
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{13}{4}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}