Lahendage ja leidke x
x = -\frac{5}{2} = -2\frac{1}{2} = -2,5
x=8
Graafik
Viktoriin
Polynomial
2 { x }^{ 2 } -11x-40=0
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
a+b=-11 ab=2\left(-40\right)=-80
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul 2x^{2}+ax+bx-40. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
1,-80 2,-40 4,-20 5,-16 8,-10
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on negatiivne, on negatiivne arv suurem kui positiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -80.
1-80=-79 2-40=-38 4-20=-16 5-16=-11 8-10=-2
Arvutage iga paari summa.
a=-16 b=5
Lahendus on paar, mis annab summa -11.
\left(2x^{2}-16x\right)+\left(5x-40\right)
Kirjutage2x^{2}-11x-40 ümber kujul \left(2x^{2}-16x\right)+\left(5x-40\right).
2x\left(x-8\right)+5\left(x-8\right)
Lahutage 2x esimesel ja 5 teise rühma.
\left(x-8\right)\left(2x+5\right)
Tooge liige x-8 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=8 x=-\frac{5}{2}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x-8=0 ja 2x+5=0.
2x^{2}-11x-40=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-11\right)±\sqrt{\left(-11\right)^{2}-4\times 2\left(-40\right)}}{2\times 2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2, b väärtusega -11 ja c väärtusega -40.
x=\frac{-\left(-11\right)±\sqrt{121-4\times 2\left(-40\right)}}{2\times 2}
Tõstke -11 ruutu.
x=\frac{-\left(-11\right)±\sqrt{121-8\left(-40\right)}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -4 ja 2.
x=\frac{-\left(-11\right)±\sqrt{121+320}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -8 ja -40.
x=\frac{-\left(-11\right)±\sqrt{441}}{2\times 2}
Liitke 121 ja 320.
x=\frac{-\left(-11\right)±21}{2\times 2}
Leidke 441 ruutjuur.
x=\frac{11±21}{2\times 2}
Arvu -11 vastand on 11.
x=\frac{11±21}{4}
Korrutage omavahel 2 ja 2.
x=\frac{32}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{11±21}{4}, kui ± on pluss. Liitke 11 ja 21.
x=8
Jagage 32 väärtusega 4.
x=-\frac{10}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{11±21}{4}, kui ± on miinus. Lahutage 21 väärtusest 11.
x=-\frac{5}{2}
Taandage murd \frac{-10}{4} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
x=8 x=-\frac{5}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
2x^{2}-11x-40=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
2x^{2}-11x-40-\left(-40\right)=-\left(-40\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 40.
2x^{2}-11x=-\left(-40\right)
-40 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
2x^{2}-11x=40
Lahutage -40 väärtusest 0.
\frac{2x^{2}-11x}{2}=\frac{40}{2}
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
x^{2}-\frac{11}{2}x=\frac{40}{2}
2-ga jagamine võtab 2-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{11}{2}x=20
Jagage 40 väärtusega 2.
x^{2}-\frac{11}{2}x+\left(-\frac{11}{4}\right)^{2}=20+\left(-\frac{11}{4}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{11}{2} 2-ga, et leida -\frac{11}{4}. Seejärel liitke -\frac{11}{4} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{11}{2}x+\frac{121}{16}=20+\frac{121}{16}
Tõstke -\frac{11}{4} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{11}{2}x+\frac{121}{16}=\frac{441}{16}
Liitke 20 ja \frac{121}{16}.
\left(x-\frac{11}{4}\right)^{2}=\frac{441}{16}
Lahutage x^{2}-\frac{11}{2}x+\frac{121}{16}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{11}{4}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{441}{16}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{11}{4}=\frac{21}{4} x-\frac{11}{4}=-\frac{21}{4}
Lihtsustage.
x=8 x=-\frac{5}{2}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{11}{4}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}