Lahendage ja leidke x (complex solution)
x=\frac{1+\sqrt{3}i}{4}\approx 0,25+0,433012702i
x=\frac{-\sqrt{3}i+1}{4}\approx 0,25-0,433012702i
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
2x^{2}+\frac{1}{2}-x=0
Lahutage mõlemast poolest x.
2x^{2}-x+\frac{1}{2}=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1-4\times 2\times \frac{1}{2}}}{2\times 2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2, b väärtusega -1 ja c väärtusega \frac{1}{2}.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1-8\times \frac{1}{2}}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -4 ja 2.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1-4}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -8 ja \frac{1}{2}.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{-3}}{2\times 2}
Liitke 1 ja -4.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{3}i}{2\times 2}
Leidke -3 ruutjuur.
x=\frac{1±\sqrt{3}i}{2\times 2}
Arvu -1 vastand on 1.
x=\frac{1±\sqrt{3}i}{4}
Korrutage omavahel 2 ja 2.
x=\frac{1+\sqrt{3}i}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{1±\sqrt{3}i}{4}, kui ± on pluss. Liitke 1 ja i\sqrt{3}.
x=\frac{-\sqrt{3}i+1}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{1±\sqrt{3}i}{4}, kui ± on miinus. Lahutage i\sqrt{3} väärtusest 1.
x=\frac{1+\sqrt{3}i}{4} x=\frac{-\sqrt{3}i+1}{4}
Võrrand on nüüd lahendatud.
2x^{2}+\frac{1}{2}-x=0
Lahutage mõlemast poolest x.
2x^{2}-x=-\frac{1}{2}
Lahutage mõlemast poolest \frac{1}{2}. Mis tahes arvu lahutamisel nullist on tulemuseks sama arvu negatiivne väärtus.
\frac{2x^{2}-x}{2}=-\frac{\frac{1}{2}}{2}
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
x^{2}-\frac{1}{2}x=-\frac{\frac{1}{2}}{2}
2-ga jagamine võtab 2-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{1}{2}x=-\frac{1}{4}
Jagage -\frac{1}{2} väärtusega 2.
x^{2}-\frac{1}{2}x+\left(-\frac{1}{4}\right)^{2}=-\frac{1}{4}+\left(-\frac{1}{4}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{1}{2} 2-ga, et leida -\frac{1}{4}. Seejärel liitke -\frac{1}{4} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{1}{2}x+\frac{1}{16}=-\frac{1}{4}+\frac{1}{16}
Tõstke -\frac{1}{4} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{1}{2}x+\frac{1}{16}=-\frac{3}{16}
Liitke -\frac{1}{4} ja \frac{1}{16}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x-\frac{1}{4}\right)^{2}=-\frac{3}{16}
Lahutage x^{2}-\frac{1}{2}x+\frac{1}{16}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{1}{4}\right)^{2}}=\sqrt{-\frac{3}{16}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{1}{4}=\frac{\sqrt{3}i}{4} x-\frac{1}{4}=-\frac{\sqrt{3}i}{4}
Lihtsustage.
x=\frac{1+\sqrt{3}i}{4} x=\frac{-\sqrt{3}i+1}{4}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{4}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}