Lahendage ja leidke y
y = \frac{\sqrt{3} + 1}{2} \approx 1,366025404
y=\frac{1-\sqrt{3}}{2}\approx -0,366025404
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
2+y-3y^{2}=y\left(y-3\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada y ja 1-3y.
2+y-3y^{2}=y^{2}-3y
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada y ja y-3.
2+y-3y^{2}-y^{2}=-3y
Lahutage mõlemast poolest y^{2}.
2+y-4y^{2}=-3y
Kombineerige -3y^{2} ja -y^{2}, et leida -4y^{2}.
2+y-4y^{2}+3y=0
Liitke 3y mõlemale poolele.
2+4y-4y^{2}=0
Kombineerige y ja 3y, et leida 4y.
-4y^{2}+4y+2=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
y=\frac{-4±\sqrt{4^{2}-4\left(-4\right)\times 2}}{2\left(-4\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -4, b väärtusega 4 ja c väärtusega 2.
y=\frac{-4±\sqrt{16-4\left(-4\right)\times 2}}{2\left(-4\right)}
Tõstke 4 ruutu.
y=\frac{-4±\sqrt{16+16\times 2}}{2\left(-4\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -4.
y=\frac{-4±\sqrt{16+32}}{2\left(-4\right)}
Korrutage omavahel 16 ja 2.
y=\frac{-4±\sqrt{48}}{2\left(-4\right)}
Liitke 16 ja 32.
y=\frac{-4±4\sqrt{3}}{2\left(-4\right)}
Leidke 48 ruutjuur.
y=\frac{-4±4\sqrt{3}}{-8}
Korrutage omavahel 2 ja -4.
y=\frac{4\sqrt{3}-4}{-8}
Nüüd lahendage võrrand y=\frac{-4±4\sqrt{3}}{-8}, kui ± on pluss. Liitke -4 ja 4\sqrt{3}.
y=\frac{1-\sqrt{3}}{2}
Jagage -4+4\sqrt{3} väärtusega -8.
y=\frac{-4\sqrt{3}-4}{-8}
Nüüd lahendage võrrand y=\frac{-4±4\sqrt{3}}{-8}, kui ± on miinus. Lahutage 4\sqrt{3} väärtusest -4.
y=\frac{\sqrt{3}+1}{2}
Jagage -4-4\sqrt{3} väärtusega -8.
y=\frac{1-\sqrt{3}}{2} y=\frac{\sqrt{3}+1}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
2+y-3y^{2}=y\left(y-3\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada y ja 1-3y.
2+y-3y^{2}=y^{2}-3y
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada y ja y-3.
2+y-3y^{2}-y^{2}=-3y
Lahutage mõlemast poolest y^{2}.
2+y-4y^{2}=-3y
Kombineerige -3y^{2} ja -y^{2}, et leida -4y^{2}.
2+y-4y^{2}+3y=0
Liitke 3y mõlemale poolele.
2+4y-4y^{2}=0
Kombineerige y ja 3y, et leida 4y.
4y-4y^{2}=-2
Lahutage mõlemast poolest 2. Mis tahes arvu lahutamisel nullist on tulemuseks sama arvu negatiivne väärtus.
-4y^{2}+4y=-2
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{-4y^{2}+4y}{-4}=-\frac{2}{-4}
Jagage mõlemad pooled -4-ga.
y^{2}+\frac{4}{-4}y=-\frac{2}{-4}
-4-ga jagamine võtab -4-ga korrutamise tagasi.
y^{2}-y=-\frac{2}{-4}
Jagage 4 väärtusega -4.
y^{2}-y=\frac{1}{2}
Taandage murd \frac{-2}{-4} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
y^{2}-y+\left(-\frac{1}{2}\right)^{2}=\frac{1}{2}+\left(-\frac{1}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -1 2-ga, et leida -\frac{1}{2}. Seejärel liitke -\frac{1}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
y^{2}-y+\frac{1}{4}=\frac{1}{2}+\frac{1}{4}
Tõstke -\frac{1}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
y^{2}-y+\frac{1}{4}=\frac{3}{4}
Liitke \frac{1}{2} ja \frac{1}{4}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(y-\frac{1}{2}\right)^{2}=\frac{3}{4}
Lahutage y^{2}-y+\frac{1}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(y-\frac{1}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{3}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
y-\frac{1}{2}=\frac{\sqrt{3}}{2} y-\frac{1}{2}=-\frac{\sqrt{3}}{2}
Lihtsustage.
y=\frac{\sqrt{3}+1}{2} y=\frac{1-\sqrt{3}}{2}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}