Lahendage ja leidke x
x=-\frac{2}{5}=-0,4
x=-\frac{1}{3}\approx -0,333333333
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
a+b=11 ab=15\times 2=30
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul 15x^{2}+ax+bx+2. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
1,30 2,15 3,10 5,6
Kuna ab on positiivne, a ja b on sama märk. Kuna a+b on positiivne, a ja b on mõlemad positiivne. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks 30.
1+30=31 2+15=17 3+10=13 5+6=11
Arvutage iga paari summa.
a=5 b=6
Lahendus on paar, mis annab summa 11.
\left(15x^{2}+5x\right)+\left(6x+2\right)
Kirjutage15x^{2}+11x+2 ümber kujul \left(15x^{2}+5x\right)+\left(6x+2\right).
5x\left(3x+1\right)+2\left(3x+1\right)
Lahutage 5x esimesel ja 2 teise rühma.
\left(3x+1\right)\left(5x+2\right)
Tooge liige 3x+1 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=-\frac{1}{3} x=-\frac{2}{5}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage 3x+1=0 ja 5x+2=0.
15x^{2}+11x+2=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-11±\sqrt{11^{2}-4\times 15\times 2}}{2\times 15}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 15, b väärtusega 11 ja c väärtusega 2.
x=\frac{-11±\sqrt{121-4\times 15\times 2}}{2\times 15}
Tõstke 11 ruutu.
x=\frac{-11±\sqrt{121-60\times 2}}{2\times 15}
Korrutage omavahel -4 ja 15.
x=\frac{-11±\sqrt{121-120}}{2\times 15}
Korrutage omavahel -60 ja 2.
x=\frac{-11±\sqrt{1}}{2\times 15}
Liitke 121 ja -120.
x=\frac{-11±1}{2\times 15}
Leidke 1 ruutjuur.
x=\frac{-11±1}{30}
Korrutage omavahel 2 ja 15.
x=-\frac{10}{30}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-11±1}{30}, kui ± on pluss. Liitke -11 ja 1.
x=-\frac{1}{3}
Taandage murd \frac{-10}{30} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 10.
x=-\frac{12}{30}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-11±1}{30}, kui ± on miinus. Lahutage 1 väärtusest -11.
x=-\frac{2}{5}
Taandage murd \frac{-12}{30} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 6.
x=-\frac{1}{3} x=-\frac{2}{5}
Võrrand on nüüd lahendatud.
15x^{2}+11x+2=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
15x^{2}+11x+2-2=-2
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 2.
15x^{2}+11x=-2
2 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
\frac{15x^{2}+11x}{15}=-\frac{2}{15}
Jagage mõlemad pooled 15-ga.
x^{2}+\frac{11}{15}x=-\frac{2}{15}
15-ga jagamine võtab 15-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+\frac{11}{15}x+\left(\frac{11}{30}\right)^{2}=-\frac{2}{15}+\left(\frac{11}{30}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \frac{11}{15} 2-ga, et leida \frac{11}{30}. Seejärel liitke \frac{11}{30} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+\frac{11}{15}x+\frac{121}{900}=-\frac{2}{15}+\frac{121}{900}
Tõstke \frac{11}{30} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+\frac{11}{15}x+\frac{121}{900}=\frac{1}{900}
Liitke -\frac{2}{15} ja \frac{121}{900}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x+\frac{11}{30}\right)^{2}=\frac{1}{900}
Lahutage x^{2}+\frac{11}{15}x+\frac{121}{900}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{11}{30}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{1}{900}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{11}{30}=\frac{1}{30} x+\frac{11}{30}=-\frac{1}{30}
Lihtsustage.
x=-\frac{1}{3} x=-\frac{2}{5}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{11}{30}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}