Lahendage ja leidke x
x=-\frac{1}{2}=-0,5
x=\frac{2}{7}\approx 0,285714286
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
a+b=3 ab=14\left(-2\right)=-28
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul 14x^{2}+ax+bx-2. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,28 -2,14 -4,7
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on positiivne, on positiivne arv suurem kui negatiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -28.
-1+28=27 -2+14=12 -4+7=3
Arvutage iga paari summa.
a=-4 b=7
Lahendus on paar, mis annab summa 3.
\left(14x^{2}-4x\right)+\left(7x-2\right)
Kirjutage14x^{2}+3x-2 ümber kujul \left(14x^{2}-4x\right)+\left(7x-2\right).
2x\left(7x-2\right)+7x-2
Tooge 2x võrrandis 14x^{2}-4x sulgude ette.
\left(7x-2\right)\left(2x+1\right)
Tooge liige 7x-2 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=\frac{2}{7} x=-\frac{1}{2}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage 7x-2=0 ja 2x+1=0.
14x^{2}+3x-2=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-3±\sqrt{3^{2}-4\times 14\left(-2\right)}}{2\times 14}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 14, b väärtusega 3 ja c väärtusega -2.
x=\frac{-3±\sqrt{9-4\times 14\left(-2\right)}}{2\times 14}
Tõstke 3 ruutu.
x=\frac{-3±\sqrt{9-56\left(-2\right)}}{2\times 14}
Korrutage omavahel -4 ja 14.
x=\frac{-3±\sqrt{9+112}}{2\times 14}
Korrutage omavahel -56 ja -2.
x=\frac{-3±\sqrt{121}}{2\times 14}
Liitke 9 ja 112.
x=\frac{-3±11}{2\times 14}
Leidke 121 ruutjuur.
x=\frac{-3±11}{28}
Korrutage omavahel 2 ja 14.
x=\frac{8}{28}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-3±11}{28}, kui ± on pluss. Liitke -3 ja 11.
x=\frac{2}{7}
Taandage murd \frac{8}{28} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 4.
x=-\frac{14}{28}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-3±11}{28}, kui ± on miinus. Lahutage 11 väärtusest -3.
x=-\frac{1}{2}
Taandage murd \frac{-14}{28} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 14.
x=\frac{2}{7} x=-\frac{1}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
14x^{2}+3x-2=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
14x^{2}+3x-2-\left(-2\right)=-\left(-2\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 2.
14x^{2}+3x=-\left(-2\right)
-2 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
14x^{2}+3x=2
Lahutage -2 väärtusest 0.
\frac{14x^{2}+3x}{14}=\frac{2}{14}
Jagage mõlemad pooled 14-ga.
x^{2}+\frac{3}{14}x=\frac{2}{14}
14-ga jagamine võtab 14-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+\frac{3}{14}x=\frac{1}{7}
Taandage murd \frac{2}{14} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
x^{2}+\frac{3}{14}x+\left(\frac{3}{28}\right)^{2}=\frac{1}{7}+\left(\frac{3}{28}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \frac{3}{14} 2-ga, et leida \frac{3}{28}. Seejärel liitke \frac{3}{28} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+\frac{3}{14}x+\frac{9}{784}=\frac{1}{7}+\frac{9}{784}
Tõstke \frac{3}{28} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+\frac{3}{14}x+\frac{9}{784}=\frac{121}{784}
Liitke \frac{1}{7} ja \frac{9}{784}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x+\frac{3}{28}\right)^{2}=\frac{121}{784}
Lahutage x^{2}+\frac{3}{14}x+\frac{9}{784}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{3}{28}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{121}{784}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{3}{28}=\frac{11}{28} x+\frac{3}{28}=-\frac{11}{28}
Lihtsustage.
x=\frac{2}{7} x=-\frac{1}{2}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{3}{28}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}