Lahendage ja leidke x
x=\frac{\sqrt{43}-1}{14}\approx 0,396959895
x=\frac{-\sqrt{43}-1}{14}\approx -0,539817037
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
14x^{2}+2x=3
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
14x^{2}+2x-3=3-3
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 3.
14x^{2}+2x-3=0
3 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
x=\frac{-2±\sqrt{2^{2}-4\times 14\left(-3\right)}}{2\times 14}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 14, b väärtusega 2 ja c väärtusega -3.
x=\frac{-2±\sqrt{4-4\times 14\left(-3\right)}}{2\times 14}
Tõstke 2 ruutu.
x=\frac{-2±\sqrt{4-56\left(-3\right)}}{2\times 14}
Korrutage omavahel -4 ja 14.
x=\frac{-2±\sqrt{4+168}}{2\times 14}
Korrutage omavahel -56 ja -3.
x=\frac{-2±\sqrt{172}}{2\times 14}
Liitke 4 ja 168.
x=\frac{-2±2\sqrt{43}}{2\times 14}
Leidke 172 ruutjuur.
x=\frac{-2±2\sqrt{43}}{28}
Korrutage omavahel 2 ja 14.
x=\frac{2\sqrt{43}-2}{28}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-2±2\sqrt{43}}{28}, kui ± on pluss. Liitke -2 ja 2\sqrt{43}.
x=\frac{\sqrt{43}-1}{14}
Jagage -2+2\sqrt{43} väärtusega 28.
x=\frac{-2\sqrt{43}-2}{28}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-2±2\sqrt{43}}{28}, kui ± on miinus. Lahutage 2\sqrt{43} väärtusest -2.
x=\frac{-\sqrt{43}-1}{14}
Jagage -2-2\sqrt{43} väärtusega 28.
x=\frac{\sqrt{43}-1}{14} x=\frac{-\sqrt{43}-1}{14}
Võrrand on nüüd lahendatud.
14x^{2}+2x=3
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{14x^{2}+2x}{14}=\frac{3}{14}
Jagage mõlemad pooled 14-ga.
x^{2}+\frac{2}{14}x=\frac{3}{14}
14-ga jagamine võtab 14-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+\frac{1}{7}x=\frac{3}{14}
Taandage murd \frac{2}{14} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
x^{2}+\frac{1}{7}x+\left(\frac{1}{14}\right)^{2}=\frac{3}{14}+\left(\frac{1}{14}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \frac{1}{7} 2-ga, et leida \frac{1}{14}. Seejärel liitke \frac{1}{14} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+\frac{1}{7}x+\frac{1}{196}=\frac{3}{14}+\frac{1}{196}
Tõstke \frac{1}{14} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+\frac{1}{7}x+\frac{1}{196}=\frac{43}{196}
Liitke \frac{3}{14} ja \frac{1}{196}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x+\frac{1}{14}\right)^{2}=\frac{43}{196}
Lahutage x^{2}+\frac{1}{7}x+\frac{1}{196}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{1}{14}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{43}{196}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{1}{14}=\frac{\sqrt{43}}{14} x+\frac{1}{14}=-\frac{\sqrt{43}}{14}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{43}-1}{14} x=\frac{-\sqrt{43}-1}{14}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{1}{14}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}