Lahendage ja leidke x
x = \frac{3}{2} = 1\frac{1}{2} = 1,5
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
\left(x-1\right)\left(x+1\right)-\left(x-1\right)\times 2-4=-\left(1+x\right)x
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -1,1, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(x-1\right)\left(x+1\right), mis on arvu x+1,x^{2}-1,1-x vähim ühiskordne.
x^{2}-1-\left(x-1\right)\times 2-4=-\left(1+x\right)x
Mõelge valemile \left(x-1\right)\left(x+1\right). Korrutustehte saab ruutude vaheks teisendada järgmise reegli abil: \left(a-b\right)\left(a+b\right)=a^{2}-b^{2}. Tõstke 1 ruutu.
x^{2}-1-\left(2x-2\right)-4=-\left(1+x\right)x
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x-1 ja 2.
x^{2}-1-2x+2-4=-\left(1+x\right)x
Avaldise "2x-2" vastandi leidmiseks tuleb leida iga liikme vastand.
x^{2}+1-2x-4=-\left(1+x\right)x
Liitke -1 ja 2, et leida 1.
x^{2}-3-2x=-\left(1+x\right)x
Lahutage 4 väärtusest 1, et leida -3.
x^{2}-3-2x=\left(-1-x\right)x
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada -1 ja 1+x.
x^{2}-3-2x=-x-x^{2}
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada -1-x ja x.
x^{2}-3-2x+x=-x^{2}
Liitke x mõlemale poolele.
x^{2}-3-x=-x^{2}
Kombineerige -2x ja x, et leida -x.
x^{2}-3-x+x^{2}=0
Liitke x^{2} mõlemale poolele.
2x^{2}-3-x=0
Kombineerige x^{2} ja x^{2}, et leida 2x^{2}.
2x^{2}-x-3=0
Paigutage polünoomi liikmed standardkujule viimiseks ümber. Järjestage liikmed suurimast väikseimani.
a+b=-1 ab=2\left(-3\right)=-6
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul 2x^{2}+ax+bx-3. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
1,-6 2,-3
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on negatiivne, on negatiivne arv suurem kui positiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -6.
1-6=-5 2-3=-1
Arvutage iga paari summa.
a=-3 b=2
Lahendus on paar, mis annab summa -1.
\left(2x^{2}-3x\right)+\left(2x-3\right)
Kirjutage2x^{2}-x-3 ümber kujul \left(2x^{2}-3x\right)+\left(2x-3\right).
x\left(2x-3\right)+2x-3
Tooge x võrrandis 2x^{2}-3x sulgude ette.
\left(2x-3\right)\left(x+1\right)
Tooge liige 2x-3 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=\frac{3}{2} x=-1
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage 2x-3=0 ja x+1=0.
x=\frac{3}{2}
Muutuja x ei tohi võrduda väärtusega -1.
\left(x-1\right)\left(x+1\right)-\left(x-1\right)\times 2-4=-\left(1+x\right)x
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -1,1, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(x-1\right)\left(x+1\right), mis on arvu x+1,x^{2}-1,1-x vähim ühiskordne.
x^{2}-1-\left(x-1\right)\times 2-4=-\left(1+x\right)x
Mõelge valemile \left(x-1\right)\left(x+1\right). Korrutustehte saab ruutude vaheks teisendada järgmise reegli abil: \left(a-b\right)\left(a+b\right)=a^{2}-b^{2}. Tõstke 1 ruutu.
x^{2}-1-\left(2x-2\right)-4=-\left(1+x\right)x
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x-1 ja 2.
x^{2}-1-2x+2-4=-\left(1+x\right)x
Avaldise "2x-2" vastandi leidmiseks tuleb leida iga liikme vastand.
x^{2}+1-2x-4=-\left(1+x\right)x
Liitke -1 ja 2, et leida 1.
x^{2}-3-2x=-\left(1+x\right)x
Lahutage 4 väärtusest 1, et leida -3.
x^{2}-3-2x=\left(-1-x\right)x
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada -1 ja 1+x.
x^{2}-3-2x=-x-x^{2}
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada -1-x ja x.
x^{2}-3-2x+x=-x^{2}
Liitke x mõlemale poolele.
x^{2}-3-x=-x^{2}
Kombineerige -2x ja x, et leida -x.
x^{2}-3-x+x^{2}=0
Liitke x^{2} mõlemale poolele.
2x^{2}-3-x=0
Kombineerige x^{2} ja x^{2}, et leida 2x^{2}.
2x^{2}-x-3=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1-4\times 2\left(-3\right)}}{2\times 2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2, b väärtusega -1 ja c väärtusega -3.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1-8\left(-3\right)}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -4 ja 2.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1+24}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -8 ja -3.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{25}}{2\times 2}
Liitke 1 ja 24.
x=\frac{-\left(-1\right)±5}{2\times 2}
Leidke 25 ruutjuur.
x=\frac{1±5}{2\times 2}
Arvu -1 vastand on 1.
x=\frac{1±5}{4}
Korrutage omavahel 2 ja 2.
x=\frac{6}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{1±5}{4}, kui ± on pluss. Liitke 1 ja 5.
x=\frac{3}{2}
Taandage murd \frac{6}{4} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
x=-\frac{4}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{1±5}{4}, kui ± on miinus. Lahutage 5 väärtusest 1.
x=-1
Jagage -4 väärtusega 4.
x=\frac{3}{2} x=-1
Võrrand on nüüd lahendatud.
x=\frac{3}{2}
Muutuja x ei tohi võrduda väärtusega -1.
\left(x-1\right)\left(x+1\right)-\left(x-1\right)\times 2-4=-\left(1+x\right)x
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -1,1, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(x-1\right)\left(x+1\right), mis on arvu x+1,x^{2}-1,1-x vähim ühiskordne.
x^{2}-1-\left(x-1\right)\times 2-4=-\left(1+x\right)x
Mõelge valemile \left(x-1\right)\left(x+1\right). Korrutustehte saab ruutude vaheks teisendada järgmise reegli abil: \left(a-b\right)\left(a+b\right)=a^{2}-b^{2}. Tõstke 1 ruutu.
x^{2}-1-\left(2x-2\right)-4=-\left(1+x\right)x
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x-1 ja 2.
x^{2}-1-2x+2-4=-\left(1+x\right)x
Avaldise "2x-2" vastandi leidmiseks tuleb leida iga liikme vastand.
x^{2}+1-2x-4=-\left(1+x\right)x
Liitke -1 ja 2, et leida 1.
x^{2}-3-2x=-\left(1+x\right)x
Lahutage 4 väärtusest 1, et leida -3.
x^{2}-3-2x=\left(-1-x\right)x
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada -1 ja 1+x.
x^{2}-3-2x=-x-x^{2}
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada -1-x ja x.
x^{2}-3-2x+x=-x^{2}
Liitke x mõlemale poolele.
x^{2}-3-x=-x^{2}
Kombineerige -2x ja x, et leida -x.
x^{2}-3-x+x^{2}=0
Liitke x^{2} mõlemale poolele.
2x^{2}-3-x=0
Kombineerige x^{2} ja x^{2}, et leida 2x^{2}.
2x^{2}-x=3
Liitke 3 mõlemale poolele. Nulli liitmisel mis tahes väärtusele on tulemuseks sama väärtus.
\frac{2x^{2}-x}{2}=\frac{3}{2}
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
x^{2}-\frac{1}{2}x=\frac{3}{2}
2-ga jagamine võtab 2-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{1}{2}x+\left(-\frac{1}{4}\right)^{2}=\frac{3}{2}+\left(-\frac{1}{4}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{1}{2} 2-ga, et leida -\frac{1}{4}. Seejärel liitke -\frac{1}{4} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{1}{2}x+\frac{1}{16}=\frac{3}{2}+\frac{1}{16}
Tõstke -\frac{1}{4} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{1}{2}x+\frac{1}{16}=\frac{25}{16}
Liitke \frac{3}{2} ja \frac{1}{16}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x-\frac{1}{4}\right)^{2}=\frac{25}{16}
Lahutage x^{2}-\frac{1}{2}x+\frac{1}{16}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{1}{4}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{25}{16}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{1}{4}=\frac{5}{4} x-\frac{1}{4}=-\frac{5}{4}
Lihtsustage.
x=\frac{3}{2} x=-1
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{4}.
x=\frac{3}{2}
Muutuja x ei tohi võrduda väärtusega -1.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}