Lahendage ja leidke x
x=-3
x=1
Graafik
Viktoriin
Quadratic Equation
-x(x+2)+3=0
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
\left(-x\right)x+2\left(-x\right)+3=0
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada -x ja x+2.
-x^{2}+2\left(-1\right)x+3=0
Korrutage x ja x, et leida x^{2}.
-x^{2}-2x+3=0
Korrutage 2 ja -1, et leida -2.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{\left(-2\right)^{2}-4\left(-1\right)\times 3}}{2\left(-1\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -1, b väärtusega -2 ja c väärtusega 3.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{4-4\left(-1\right)\times 3}}{2\left(-1\right)}
Tõstke -2 ruutu.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{4+4\times 3}}{2\left(-1\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -1.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{4+12}}{2\left(-1\right)}
Korrutage omavahel 4 ja 3.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{16}}{2\left(-1\right)}
Liitke 4 ja 12.
x=\frac{-\left(-2\right)±4}{2\left(-1\right)}
Leidke 16 ruutjuur.
x=\frac{2±4}{2\left(-1\right)}
Arvu -2 vastand on 2.
x=\frac{2±4}{-2}
Korrutage omavahel 2 ja -1.
x=\frac{6}{-2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{2±4}{-2}, kui ± on pluss. Liitke 2 ja 4.
x=-3
Jagage 6 väärtusega -2.
x=-\frac{2}{-2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{2±4}{-2}, kui ± on miinus. Lahutage 4 väärtusest 2.
x=1
Jagage -2 väärtusega -2.
x=-3 x=1
Võrrand on nüüd lahendatud.
\left(-x\right)x+2\left(-x\right)+3=0
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada -x ja x+2.
\left(-x\right)x+2\left(-x\right)=-3
Lahutage mõlemast poolest 3. Mis tahes arvu lahutamisel nullist on tulemuseks sama arvu negatiivne väärtus.
-x^{2}+2\left(-1\right)x=-3
Korrutage x ja x, et leida x^{2}.
-x^{2}-2x=-3
Korrutage 2 ja -1, et leida -2.
\frac{-x^{2}-2x}{-1}=-\frac{3}{-1}
Jagage mõlemad pooled -1-ga.
x^{2}+\left(-\frac{2}{-1}\right)x=-\frac{3}{-1}
-1-ga jagamine võtab -1-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+2x=-\frac{3}{-1}
Jagage -2 väärtusega -1.
x^{2}+2x=3
Jagage -3 väärtusega -1.
x^{2}+2x+1^{2}=3+1^{2}
Jagage liikme x kordaja 2 2-ga, et leida 1. Seejärel liitke 1 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+2x+1=3+1
Tõstke 1 ruutu.
x^{2}+2x+1=4
Liitke 3 ja 1.
\left(x+1\right)^{2}=4
Lahutage x^{2}+2x+1. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+1\right)^{2}}=\sqrt{4}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+1=2 x+1=-2
Lihtsustage.
x=1 x=-3
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 1.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}