Lahendage ja leidke a
a=\frac{1}{4}=0,25
a=-1
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
a+b=-3 ab=-4=-4
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul -4a^{2}+aa+ba+1. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
1,-4 2,-2
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on negatiivne, on negatiivne arv suurem kui positiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -4.
1-4=-3 2-2=0
Arvutage iga paari summa.
a=1 b=-4
Lahendus on paar, mis annab summa -3.
\left(-4a^{2}+a\right)+\left(-4a+1\right)
Kirjutage-4a^{2}-3a+1 ümber kujul \left(-4a^{2}+a\right)+\left(-4a+1\right).
-a\left(4a-1\right)-\left(4a-1\right)
Lahutage -a esimesel ja -1 teise rühma.
\left(4a-1\right)\left(-a-1\right)
Tooge liige 4a-1 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
a=\frac{1}{4} a=-1
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage 4a-1=0 ja -a-1=0.
-4a^{2}-3a+1=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
a=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{\left(-3\right)^{2}-4\left(-4\right)}}{2\left(-4\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -4, b väärtusega -3 ja c väärtusega 1.
a=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{9-4\left(-4\right)}}{2\left(-4\right)}
Tõstke -3 ruutu.
a=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{9+16}}{2\left(-4\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -4.
a=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{25}}{2\left(-4\right)}
Liitke 9 ja 16.
a=\frac{-\left(-3\right)±5}{2\left(-4\right)}
Leidke 25 ruutjuur.
a=\frac{3±5}{2\left(-4\right)}
Arvu -3 vastand on 3.
a=\frac{3±5}{-8}
Korrutage omavahel 2 ja -4.
a=\frac{8}{-8}
Nüüd lahendage võrrand a=\frac{3±5}{-8}, kui ± on pluss. Liitke 3 ja 5.
a=-1
Jagage 8 väärtusega -8.
a=-\frac{2}{-8}
Nüüd lahendage võrrand a=\frac{3±5}{-8}, kui ± on miinus. Lahutage 5 väärtusest 3.
a=\frac{1}{4}
Taandage murd \frac{-2}{-8} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
a=-1 a=\frac{1}{4}
Võrrand on nüüd lahendatud.
-4a^{2}-3a+1=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
-4a^{2}-3a+1-1=-1
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 1.
-4a^{2}-3a=-1
1 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
\frac{-4a^{2}-3a}{-4}=-\frac{1}{-4}
Jagage mõlemad pooled -4-ga.
a^{2}+\left(-\frac{3}{-4}\right)a=-\frac{1}{-4}
-4-ga jagamine võtab -4-ga korrutamise tagasi.
a^{2}+\frac{3}{4}a=-\frac{1}{-4}
Jagage -3 väärtusega -4.
a^{2}+\frac{3}{4}a=\frac{1}{4}
Jagage -1 väärtusega -4.
a^{2}+\frac{3}{4}a+\left(\frac{3}{8}\right)^{2}=\frac{1}{4}+\left(\frac{3}{8}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \frac{3}{4} 2-ga, et leida \frac{3}{8}. Seejärel liitke \frac{3}{8} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
a^{2}+\frac{3}{4}a+\frac{9}{64}=\frac{1}{4}+\frac{9}{64}
Tõstke \frac{3}{8} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
a^{2}+\frac{3}{4}a+\frac{9}{64}=\frac{25}{64}
Liitke \frac{1}{4} ja \frac{9}{64}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(a+\frac{3}{8}\right)^{2}=\frac{25}{64}
Lahutage a^{2}+\frac{3}{4}a+\frac{9}{64}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(a+\frac{3}{8}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{25}{64}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
a+\frac{3}{8}=\frac{5}{8} a+\frac{3}{8}=-\frac{5}{8}
Lihtsustage.
a=\frac{1}{4} a=-1
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{3}{8}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}