Lahendage ja leidke x
x=\frac{1}{2}=0,5
x=-1
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
-6x^{2}-3x=-3
Lahutage mõlemast poolest 3x.
-6x^{2}-3x+3=0
Liitke 3 mõlemale poolele.
-2x^{2}-x+1=0
Jagage mõlemad pooled 3-ga.
a+b=-1 ab=-2=-2
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul -2x^{2}+ax+bx+1. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
a=1 b=-2
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on negatiivne, on negatiivne arv suurem kui positiivne väärtus. Ainult siis, kui paar on süsteemi lahendus.
\left(-2x^{2}+x\right)+\left(-2x+1\right)
Kirjutage-2x^{2}-x+1 ümber kujul \left(-2x^{2}+x\right)+\left(-2x+1\right).
-x\left(2x-1\right)-\left(2x-1\right)
Lahutage -x esimesel ja -1 teise rühma.
\left(2x-1\right)\left(-x-1\right)
Tooge liige 2x-1 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=\frac{1}{2} x=-1
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage 2x-1=0 ja -x-1=0.
-6x^{2}-3x=-3
Lahutage mõlemast poolest 3x.
-6x^{2}-3x+3=0
Liitke 3 mõlemale poolele.
x=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{\left(-3\right)^{2}-4\left(-6\right)\times 3}}{2\left(-6\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -6, b väärtusega -3 ja c väärtusega 3.
x=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{9-4\left(-6\right)\times 3}}{2\left(-6\right)}
Tõstke -3 ruutu.
x=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{9+24\times 3}}{2\left(-6\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -6.
x=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{9+72}}{2\left(-6\right)}
Korrutage omavahel 24 ja 3.
x=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{81}}{2\left(-6\right)}
Liitke 9 ja 72.
x=\frac{-\left(-3\right)±9}{2\left(-6\right)}
Leidke 81 ruutjuur.
x=\frac{3±9}{2\left(-6\right)}
Arvu -3 vastand on 3.
x=\frac{3±9}{-12}
Korrutage omavahel 2 ja -6.
x=\frac{12}{-12}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{3±9}{-12}, kui ± on pluss. Liitke 3 ja 9.
x=-1
Jagage 12 väärtusega -12.
x=-\frac{6}{-12}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{3±9}{-12}, kui ± on miinus. Lahutage 9 väärtusest 3.
x=\frac{1}{2}
Taandage murd \frac{-6}{-12} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 6.
x=-1 x=\frac{1}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
-6x^{2}-3x=-3
Lahutage mõlemast poolest 3x.
\frac{-6x^{2}-3x}{-6}=-\frac{3}{-6}
Jagage mõlemad pooled -6-ga.
x^{2}+\left(-\frac{3}{-6}\right)x=-\frac{3}{-6}
-6-ga jagamine võtab -6-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+\frac{1}{2}x=-\frac{3}{-6}
Taandage murd \frac{-3}{-6} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 3.
x^{2}+\frac{1}{2}x=\frac{1}{2}
Taandage murd \frac{-3}{-6} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 3.
x^{2}+\frac{1}{2}x+\left(\frac{1}{4}\right)^{2}=\frac{1}{2}+\left(\frac{1}{4}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \frac{1}{2} 2-ga, et leida \frac{1}{4}. Seejärel liitke \frac{1}{4} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+\frac{1}{2}x+\frac{1}{16}=\frac{1}{2}+\frac{1}{16}
Tõstke \frac{1}{4} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+\frac{1}{2}x+\frac{1}{16}=\frac{9}{16}
Liitke \frac{1}{2} ja \frac{1}{16}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x+\frac{1}{4}\right)^{2}=\frac{9}{16}
Lahutage x^{2}+\frac{1}{2}x+\frac{1}{16}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{1}{4}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{9}{16}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{1}{4}=\frac{3}{4} x+\frac{1}{4}=-\frac{3}{4}
Lihtsustage.
x=\frac{1}{2} x=-1
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{1}{4}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}