Lahendage ja leidke x (complex solution)
x=\sqrt{19}-3\approx 1,358898944
x=-\left(\sqrt{19}+3\right)\approx -7,358898944
Lahendage ja leidke x
x=\sqrt{19}-3\approx 1,358898944
x=-\sqrt{19}-3\approx -7,358898944
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
-2x^{2}+6x-10+3x^{2}=0
Liitke 3x^{2} mõlemale poolele.
x^{2}+6x-10=0
Kombineerige -2x^{2} ja 3x^{2}, et leida x^{2}.
x=\frac{-6±\sqrt{6^{2}-4\left(-10\right)}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega 6 ja c väärtusega -10.
x=\frac{-6±\sqrt{36-4\left(-10\right)}}{2}
Tõstke 6 ruutu.
x=\frac{-6±\sqrt{36+40}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja -10.
x=\frac{-6±\sqrt{76}}{2}
Liitke 36 ja 40.
x=\frac{-6±2\sqrt{19}}{2}
Leidke 76 ruutjuur.
x=\frac{2\sqrt{19}-6}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-6±2\sqrt{19}}{2}, kui ± on pluss. Liitke -6 ja 2\sqrt{19}.
x=\sqrt{19}-3
Jagage -6+2\sqrt{19} väärtusega 2.
x=\frac{-2\sqrt{19}-6}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-6±2\sqrt{19}}{2}, kui ± on miinus. Lahutage 2\sqrt{19} väärtusest -6.
x=-\sqrt{19}-3
Jagage -6-2\sqrt{19} väärtusega 2.
x=\sqrt{19}-3 x=-\sqrt{19}-3
Võrrand on nüüd lahendatud.
-2x^{2}+6x-10+3x^{2}=0
Liitke 3x^{2} mõlemale poolele.
x^{2}+6x-10=0
Kombineerige -2x^{2} ja 3x^{2}, et leida x^{2}.
x^{2}+6x=10
Liitke 10 mõlemale poolele. Nulli liitmisel mis tahes väärtusele on tulemuseks sama väärtus.
x^{2}+6x+3^{2}=10+3^{2}
Jagage liikme x kordaja 6 2-ga, et leida 3. Seejärel liitke 3 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+6x+9=10+9
Tõstke 3 ruutu.
x^{2}+6x+9=19
Liitke 10 ja 9.
\left(x+3\right)^{2}=19
Lahutage x^{2}+6x+9. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+3\right)^{2}}=\sqrt{19}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+3=\sqrt{19} x+3=-\sqrt{19}
Lihtsustage.
x=\sqrt{19}-3 x=-\sqrt{19}-3
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 3.
-2x^{2}+6x-10+3x^{2}=0
Liitke 3x^{2} mõlemale poolele.
x^{2}+6x-10=0
Kombineerige -2x^{2} ja 3x^{2}, et leida x^{2}.
x=\frac{-6±\sqrt{6^{2}-4\left(-10\right)}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega 6 ja c väärtusega -10.
x=\frac{-6±\sqrt{36-4\left(-10\right)}}{2}
Tõstke 6 ruutu.
x=\frac{-6±\sqrt{36+40}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja -10.
x=\frac{-6±\sqrt{76}}{2}
Liitke 36 ja 40.
x=\frac{-6±2\sqrt{19}}{2}
Leidke 76 ruutjuur.
x=\frac{2\sqrt{19}-6}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-6±2\sqrt{19}}{2}, kui ± on pluss. Liitke -6 ja 2\sqrt{19}.
x=\sqrt{19}-3
Jagage -6+2\sqrt{19} väärtusega 2.
x=\frac{-2\sqrt{19}-6}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-6±2\sqrt{19}}{2}, kui ± on miinus. Lahutage 2\sqrt{19} väärtusest -6.
x=-\sqrt{19}-3
Jagage -6-2\sqrt{19} väärtusega 2.
x=\sqrt{19}-3 x=-\sqrt{19}-3
Võrrand on nüüd lahendatud.
-2x^{2}+6x-10+3x^{2}=0
Liitke 3x^{2} mõlemale poolele.
x^{2}+6x-10=0
Kombineerige -2x^{2} ja 3x^{2}, et leida x^{2}.
x^{2}+6x=10
Liitke 10 mõlemale poolele. Nulli liitmisel mis tahes väärtusele on tulemuseks sama väärtus.
x^{2}+6x+3^{2}=10+3^{2}
Jagage liikme x kordaja 6 2-ga, et leida 3. Seejärel liitke 3 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+6x+9=10+9
Tõstke 3 ruutu.
x^{2}+6x+9=19
Liitke 10 ja 9.
\left(x+3\right)^{2}=19
Lahutage x^{2}+6x+9. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+3\right)^{2}}=\sqrt{19}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+3=\sqrt{19} x+3=-\sqrt{19}
Lihtsustage.
x=\sqrt{19}-3 x=-\sqrt{19}-3
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 3.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}