Lahendage ja leidke x
x=-2
x=5
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
-2x^{2}+6x+16+4=0
Liitke 4 mõlemale poolele.
-2x^{2}+6x+20=0
Liitke 16 ja 4, et leida 20.
-x^{2}+3x+10=0
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
a+b=3 ab=-10=-10
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul -x^{2}+ax+bx+10. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,10 -2,5
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on positiivne, on positiivne arv suurem kui negatiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -10.
-1+10=9 -2+5=3
Arvutage iga paari summa.
a=5 b=-2
Lahendus on paar, mis annab summa 3.
\left(-x^{2}+5x\right)+\left(-2x+10\right)
Kirjutage-x^{2}+3x+10 ümber kujul \left(-x^{2}+5x\right)+\left(-2x+10\right).
-x\left(x-5\right)-2\left(x-5\right)
Lahutage -x esimesel ja -2 teise rühma.
\left(x-5\right)\left(-x-2\right)
Tooge liige x-5 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=5 x=-2
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x-5=0 ja -x-2=0.
-2x^{2}+6x+16=-4
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
-2x^{2}+6x+16-\left(-4\right)=-4-\left(-4\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 4.
-2x^{2}+6x+16-\left(-4\right)=0
-4 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
-2x^{2}+6x+20=0
Lahutage -4 väärtusest 16.
x=\frac{-6±\sqrt{6^{2}-4\left(-2\right)\times 20}}{2\left(-2\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -2, b väärtusega 6 ja c väärtusega 20.
x=\frac{-6±\sqrt{36-4\left(-2\right)\times 20}}{2\left(-2\right)}
Tõstke 6 ruutu.
x=\frac{-6±\sqrt{36+8\times 20}}{2\left(-2\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -2.
x=\frac{-6±\sqrt{36+160}}{2\left(-2\right)}
Korrutage omavahel 8 ja 20.
x=\frac{-6±\sqrt{196}}{2\left(-2\right)}
Liitke 36 ja 160.
x=\frac{-6±14}{2\left(-2\right)}
Leidke 196 ruutjuur.
x=\frac{-6±14}{-4}
Korrutage omavahel 2 ja -2.
x=\frac{8}{-4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-6±14}{-4}, kui ± on pluss. Liitke -6 ja 14.
x=-2
Jagage 8 väärtusega -4.
x=-\frac{20}{-4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-6±14}{-4}, kui ± on miinus. Lahutage 14 väärtusest -6.
x=5
Jagage -20 väärtusega -4.
x=-2 x=5
Võrrand on nüüd lahendatud.
-2x^{2}+6x+16=-4
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
-2x^{2}+6x+16-16=-4-16
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 16.
-2x^{2}+6x=-4-16
16 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
-2x^{2}+6x=-20
Lahutage 16 väärtusest -4.
\frac{-2x^{2}+6x}{-2}=-\frac{20}{-2}
Jagage mõlemad pooled -2-ga.
x^{2}+\frac{6}{-2}x=-\frac{20}{-2}
-2-ga jagamine võtab -2-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-3x=-\frac{20}{-2}
Jagage 6 väärtusega -2.
x^{2}-3x=10
Jagage -20 väärtusega -2.
x^{2}-3x+\left(-\frac{3}{2}\right)^{2}=10+\left(-\frac{3}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -3 2-ga, et leida -\frac{3}{2}. Seejärel liitke -\frac{3}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-3x+\frac{9}{4}=10+\frac{9}{4}
Tõstke -\frac{3}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-3x+\frac{9}{4}=\frac{49}{4}
Liitke 10 ja \frac{9}{4}.
\left(x-\frac{3}{2}\right)^{2}=\frac{49}{4}
Lahutage x^{2}-3x+\frac{9}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{3}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{49}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{3}{2}=\frac{7}{2} x-\frac{3}{2}=-\frac{7}{2}
Lihtsustage.
x=5 x=-2
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{3}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}