Lahendage ja leidke x
x=-2
x=0
Graafik
Viktoriin
Quadratic Equation
5 probleemid, mis on sarnased:
- 2 = \frac { 1 } { 1 + x } - \frac { 3 } { 1 - x }
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
-2\left(x-1\right)\left(x+1\right)=x-1-\left(-\left(1+x\right)\times 3\right)
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -1,1, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(x-1\right)\left(x+1\right), mis on arvu 1+x,1-x vähim ühiskordne.
\left(-2x+2\right)\left(x+1\right)=x-1-\left(-\left(1+x\right)\times 3\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada -2 ja x-1.
-2x^{2}+2=x-1-\left(-\left(1+x\right)\times 3\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada -2x+2 ja x+1, ning koondage sarnased liikmed.
-2x^{2}+2=x-1-\left(-3\left(1+x\right)\right)
Korrutage -1 ja 3, et leida -3.
-2x^{2}+2=x-1-\left(-3-3x\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada -3 ja 1+x.
-2x^{2}+2=x-1+3+3x
Avaldise "-3-3x" vastandi leidmiseks tuleb leida iga liikme vastand.
-2x^{2}+2=x+2+3x
Liitke -1 ja 3, et leida 2.
-2x^{2}+2=4x+2
Kombineerige x ja 3x, et leida 4x.
-2x^{2}+2-4x=2
Lahutage mõlemast poolest 4x.
-2x^{2}+2-4x-2=0
Lahutage mõlemast poolest 2.
-2x^{2}-4x=0
Lahutage 2 väärtusest 2, et leida 0.
x=\frac{-\left(-4\right)±\sqrt{\left(-4\right)^{2}}}{2\left(-2\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -2, b väärtusega -4 ja c väärtusega 0.
x=\frac{-\left(-4\right)±4}{2\left(-2\right)}
Leidke \left(-4\right)^{2} ruutjuur.
x=\frac{4±4}{2\left(-2\right)}
Arvu -4 vastand on 4.
x=\frac{4±4}{-4}
Korrutage omavahel 2 ja -2.
x=\frac{8}{-4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{4±4}{-4}, kui ± on pluss. Liitke 4 ja 4.
x=-2
Jagage 8 väärtusega -4.
x=\frac{0}{-4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{4±4}{-4}, kui ± on miinus. Lahutage 4 väärtusest 4.
x=0
Jagage 0 väärtusega -4.
x=-2 x=0
Võrrand on nüüd lahendatud.
-2\left(x-1\right)\left(x+1\right)=x-1-\left(-\left(1+x\right)\times 3\right)
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -1,1, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(x-1\right)\left(x+1\right), mis on arvu 1+x,1-x vähim ühiskordne.
\left(-2x+2\right)\left(x+1\right)=x-1-\left(-\left(1+x\right)\times 3\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada -2 ja x-1.
-2x^{2}+2=x-1-\left(-\left(1+x\right)\times 3\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada -2x+2 ja x+1, ning koondage sarnased liikmed.
-2x^{2}+2=x-1-\left(-3\left(1+x\right)\right)
Korrutage -1 ja 3, et leida -3.
-2x^{2}+2=x-1-\left(-3-3x\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada -3 ja 1+x.
-2x^{2}+2=x-1+3+3x
Avaldise "-3-3x" vastandi leidmiseks tuleb leida iga liikme vastand.
-2x^{2}+2=x+2+3x
Liitke -1 ja 3, et leida 2.
-2x^{2}+2=4x+2
Kombineerige x ja 3x, et leida 4x.
-2x^{2}+2-4x=2
Lahutage mõlemast poolest 4x.
-2x^{2}-4x=2-2
Lahutage mõlemast poolest 2.
-2x^{2}-4x=0
Lahutage 2 väärtusest 2, et leida 0.
\frac{-2x^{2}-4x}{-2}=\frac{0}{-2}
Jagage mõlemad pooled -2-ga.
x^{2}+\left(-\frac{4}{-2}\right)x=\frac{0}{-2}
-2-ga jagamine võtab -2-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+2x=\frac{0}{-2}
Jagage -4 väärtusega -2.
x^{2}+2x=0
Jagage 0 väärtusega -2.
x^{2}+2x+1^{2}=1^{2}
Jagage liikme x kordaja 2 2-ga, et leida 1. Seejärel liitke 1 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+2x+1=1
Tõstke 1 ruutu.
\left(x+1\right)^{2}=1
Lahutage x^{2}+2x+1. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+1\right)^{2}}=\sqrt{1}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+1=1 x+1=-1
Lihtsustage.
x=0 x=-2
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 1.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}