Lahendage ja leidke x
x=-3
x=0
Graafik
Viktoriin
Polynomial
5 probleemid, mis on sarnased:
- \frac { 1 } { 2 } x ^ { 2 } - \frac { 3 } { 2 } x + 2 = 2
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
-\frac{1}{2}x^{2}-\frac{3}{2}x+2-2=0
Lahutage mõlemast poolest 2.
-\frac{1}{2}x^{2}-\frac{3}{2}x=0
Lahutage 2 väärtusest 2, et leida 0.
x\left(-\frac{1}{2}x-\frac{3}{2}\right)=0
Tooge x sulgude ette.
x=0 x=-3
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x=0 ja \frac{-x-3}{2}=0.
-\frac{1}{2}x^{2}-\frac{3}{2}x+2=2
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
-\frac{1}{2}x^{2}-\frac{3}{2}x+2-2=2-2
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 2.
-\frac{1}{2}x^{2}-\frac{3}{2}x+2-2=0
2 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
-\frac{1}{2}x^{2}-\frac{3}{2}x=0
Lahutage 2 väärtusest 2.
x=\frac{-\left(-\frac{3}{2}\right)±\sqrt{\left(-\frac{3}{2}\right)^{2}}}{2\left(-\frac{1}{2}\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -\frac{1}{2}, b väärtusega -\frac{3}{2} ja c väärtusega 0.
x=\frac{-\left(-\frac{3}{2}\right)±\frac{3}{2}}{2\left(-\frac{1}{2}\right)}
Leidke \left(-\frac{3}{2}\right)^{2} ruutjuur.
x=\frac{\frac{3}{2}±\frac{3}{2}}{2\left(-\frac{1}{2}\right)}
Arvu -\frac{3}{2} vastand on \frac{3}{2}.
x=\frac{\frac{3}{2}±\frac{3}{2}}{-1}
Korrutage omavahel 2 ja -\frac{1}{2}.
x=\frac{3}{-1}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{\frac{3}{2}±\frac{3}{2}}{-1}, kui ± on pluss. Liitke \frac{3}{2} ja \frac{3}{2}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
x=-3
Jagage 3 väärtusega -1.
x=\frac{0}{-1}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{\frac{3}{2}±\frac{3}{2}}{-1}, kui ± on miinus. Lahutage \frac{3}{2} väärtusest \frac{3}{2}, leides ühise nimetaja ning lahutades lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
x=0
Jagage 0 väärtusega -1.
x=-3 x=0
Võrrand on nüüd lahendatud.
-\frac{1}{2}x^{2}-\frac{3}{2}x+2=2
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
-\frac{1}{2}x^{2}-\frac{3}{2}x+2-2=2-2
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 2.
-\frac{1}{2}x^{2}-\frac{3}{2}x=2-2
2 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
-\frac{1}{2}x^{2}-\frac{3}{2}x=0
Lahutage 2 väärtusest 2.
\frac{-\frac{1}{2}x^{2}-\frac{3}{2}x}{-\frac{1}{2}}=\frac{0}{-\frac{1}{2}}
Korrutage mõlemad pooled -2-ga.
x^{2}+\left(-\frac{\frac{3}{2}}{-\frac{1}{2}}\right)x=\frac{0}{-\frac{1}{2}}
-\frac{1}{2}-ga jagamine võtab -\frac{1}{2}-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+3x=\frac{0}{-\frac{1}{2}}
Jagage -\frac{3}{2} väärtusega -\frac{1}{2}, korrutades -\frac{3}{2} väärtuse -\frac{1}{2} pöördväärtusega.
x^{2}+3x=0
Jagage 0 väärtusega -\frac{1}{2}, korrutades 0 väärtuse -\frac{1}{2} pöördväärtusega.
x^{2}+3x+\left(\frac{3}{2}\right)^{2}=\left(\frac{3}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja 3 2-ga, et leida \frac{3}{2}. Seejärel liitke \frac{3}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+3x+\frac{9}{4}=\frac{9}{4}
Tõstke \frac{3}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
\left(x+\frac{3}{2}\right)^{2}=\frac{9}{4}
Lahutage x^{2}+3x+\frac{9}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{3}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{9}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{3}{2}=\frac{3}{2} x+\frac{3}{2}=-\frac{3}{2}
Lihtsustage.
x=0 x=-3
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{3}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}