Lahendage ja leidke x (complex solution)
x=-\frac{\sqrt{39}i}{3}+3\approx 3-2,081665999i
x=\frac{\sqrt{39}i}{3}+3\approx 3+2,081665999i
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
18x-3x^{2}=40
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 18-3x ja x.
18x-3x^{2}-40=0
Lahutage mõlemast poolest 40.
-3x^{2}+18x-40=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-18±\sqrt{18^{2}-4\left(-3\right)\left(-40\right)}}{2\left(-3\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -3, b väärtusega 18 ja c väärtusega -40.
x=\frac{-18±\sqrt{324-4\left(-3\right)\left(-40\right)}}{2\left(-3\right)}
Tõstke 18 ruutu.
x=\frac{-18±\sqrt{324+12\left(-40\right)}}{2\left(-3\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -3.
x=\frac{-18±\sqrt{324-480}}{2\left(-3\right)}
Korrutage omavahel 12 ja -40.
x=\frac{-18±\sqrt{-156}}{2\left(-3\right)}
Liitke 324 ja -480.
x=\frac{-18±2\sqrt{39}i}{2\left(-3\right)}
Leidke -156 ruutjuur.
x=\frac{-18±2\sqrt{39}i}{-6}
Korrutage omavahel 2 ja -3.
x=\frac{-18+2\sqrt{39}i}{-6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-18±2\sqrt{39}i}{-6}, kui ± on pluss. Liitke -18 ja 2i\sqrt{39}.
x=-\frac{\sqrt{39}i}{3}+3
Jagage -18+2i\sqrt{39} väärtusega -6.
x=\frac{-2\sqrt{39}i-18}{-6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-18±2\sqrt{39}i}{-6}, kui ± on miinus. Lahutage 2i\sqrt{39} väärtusest -18.
x=\frac{\sqrt{39}i}{3}+3
Jagage -18-2i\sqrt{39} väärtusega -6.
x=-\frac{\sqrt{39}i}{3}+3 x=\frac{\sqrt{39}i}{3}+3
Võrrand on nüüd lahendatud.
18x-3x^{2}=40
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 18-3x ja x.
-3x^{2}+18x=40
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{-3x^{2}+18x}{-3}=\frac{40}{-3}
Jagage mõlemad pooled -3-ga.
x^{2}+\frac{18}{-3}x=\frac{40}{-3}
-3-ga jagamine võtab -3-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-6x=\frac{40}{-3}
Jagage 18 väärtusega -3.
x^{2}-6x=-\frac{40}{3}
Jagage 40 väärtusega -3.
x^{2}-6x+\left(-3\right)^{2}=-\frac{40}{3}+\left(-3\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -6 2-ga, et leida -3. Seejärel liitke -3 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-6x+9=-\frac{40}{3}+9
Tõstke -3 ruutu.
x^{2}-6x+9=-\frac{13}{3}
Liitke -\frac{40}{3} ja 9.
\left(x-3\right)^{2}=-\frac{13}{3}
Lahutage x^{2}-6x+9. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-3\right)^{2}}=\sqrt{-\frac{13}{3}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-3=\frac{\sqrt{39}i}{3} x-3=-\frac{\sqrt{39}i}{3}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{39}i}{3}+3 x=-\frac{\sqrt{39}i}{3}+3
Liitke võrrandi mõlema poolega 3.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}