(- { y }^{ 2 } +3y+5=0)
Lahendage ja leidke y
y = \frac{\sqrt{29} + 3}{2} \approx 4,192582404
y=\frac{3-\sqrt{29}}{2}\approx -1,192582404
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
-y^{2}+3y+5=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
y=\frac{-3±\sqrt{3^{2}-4\left(-1\right)\times 5}}{2\left(-1\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -1, b väärtusega 3 ja c väärtusega 5.
y=\frac{-3±\sqrt{9-4\left(-1\right)\times 5}}{2\left(-1\right)}
Tõstke 3 ruutu.
y=\frac{-3±\sqrt{9+4\times 5}}{2\left(-1\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -1.
y=\frac{-3±\sqrt{9+20}}{2\left(-1\right)}
Korrutage omavahel 4 ja 5.
y=\frac{-3±\sqrt{29}}{2\left(-1\right)}
Liitke 9 ja 20.
y=\frac{-3±\sqrt{29}}{-2}
Korrutage omavahel 2 ja -1.
y=\frac{\sqrt{29}-3}{-2}
Nüüd lahendage võrrand y=\frac{-3±\sqrt{29}}{-2}, kui ± on pluss. Liitke -3 ja \sqrt{29}.
y=\frac{3-\sqrt{29}}{2}
Jagage -3+\sqrt{29} väärtusega -2.
y=\frac{-\sqrt{29}-3}{-2}
Nüüd lahendage võrrand y=\frac{-3±\sqrt{29}}{-2}, kui ± on miinus. Lahutage \sqrt{29} väärtusest -3.
y=\frac{\sqrt{29}+3}{2}
Jagage -3-\sqrt{29} väärtusega -2.
y=\frac{3-\sqrt{29}}{2} y=\frac{\sqrt{29}+3}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
-y^{2}+3y+5=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
-y^{2}+3y+5-5=-5
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 5.
-y^{2}+3y=-5
5 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
\frac{-y^{2}+3y}{-1}=-\frac{5}{-1}
Jagage mõlemad pooled -1-ga.
y^{2}+\frac{3}{-1}y=-\frac{5}{-1}
-1-ga jagamine võtab -1-ga korrutamise tagasi.
y^{2}-3y=-\frac{5}{-1}
Jagage 3 väärtusega -1.
y^{2}-3y=5
Jagage -5 väärtusega -1.
y^{2}-3y+\left(-\frac{3}{2}\right)^{2}=5+\left(-\frac{3}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -3 2-ga, et leida -\frac{3}{2}. Seejärel liitke -\frac{3}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
y^{2}-3y+\frac{9}{4}=5+\frac{9}{4}
Tõstke -\frac{3}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
y^{2}-3y+\frac{9}{4}=\frac{29}{4}
Liitke 5 ja \frac{9}{4}.
\left(y-\frac{3}{2}\right)^{2}=\frac{29}{4}
Lahutage y^{2}-3y+\frac{9}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(y-\frac{3}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{29}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
y-\frac{3}{2}=\frac{\sqrt{29}}{2} y-\frac{3}{2}=-\frac{\sqrt{29}}{2}
Lihtsustage.
y=\frac{\sqrt{29}+3}{2} y=\frac{3-\sqrt{29}}{2}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{3}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}