Lahendage ja leidke x
x=-5
x=3
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
x^{2}+2x-8=7
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x-2 ja x+4, ning koondage sarnased liikmed.
x^{2}+2x-8-7=0
Lahutage mõlemast poolest 7.
x^{2}+2x-15=0
Lahutage 7 väärtusest -8, et leida -15.
x=\frac{-2±\sqrt{2^{2}-4\left(-15\right)}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega 2 ja c väärtusega -15.
x=\frac{-2±\sqrt{4-4\left(-15\right)}}{2}
Tõstke 2 ruutu.
x=\frac{-2±\sqrt{4+60}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja -15.
x=\frac{-2±\sqrt{64}}{2}
Liitke 4 ja 60.
x=\frac{-2±8}{2}
Leidke 64 ruutjuur.
x=\frac{6}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-2±8}{2}, kui ± on pluss. Liitke -2 ja 8.
x=3
Jagage 6 väärtusega 2.
x=-\frac{10}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-2±8}{2}, kui ± on miinus. Lahutage 8 väärtusest -2.
x=-5
Jagage -10 väärtusega 2.
x=3 x=-5
Võrrand on nüüd lahendatud.
x^{2}+2x-8=7
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x-2 ja x+4, ning koondage sarnased liikmed.
x^{2}+2x=7+8
Liitke 8 mõlemale poolele.
x^{2}+2x=15
Liitke 7 ja 8, et leida 15.
x^{2}+2x+1^{2}=15+1^{2}
Jagage liikme x kordaja 2 2-ga, et leida 1. Seejärel liitke 1 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+2x+1=15+1
Tõstke 1 ruutu.
x^{2}+2x+1=16
Liitke 15 ja 1.
\left(x+1\right)^{2}=16
Lahutage x^{2}+2x+1. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+1\right)^{2}}=\sqrt{16}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+1=4 x+1=-4
Lihtsustage.
x=3 x=-5
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 1.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}