Lahendage ja leidke x
x=\sqrt{19}+2\approx 6,358898944
x=2-\sqrt{19}\approx -2,358898944
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
x^{2}-4x-12=3
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x+2 ja x-6, ning koondage sarnased liikmed.
x^{2}-4x-12-3=0
Lahutage mõlemast poolest 3.
x^{2}-4x-15=0
Lahutage 3 väärtusest -12, et leida -15.
x=\frac{-\left(-4\right)±\sqrt{\left(-4\right)^{2}-4\left(-15\right)}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega -4 ja c väärtusega -15.
x=\frac{-\left(-4\right)±\sqrt{16-4\left(-15\right)}}{2}
Tõstke -4 ruutu.
x=\frac{-\left(-4\right)±\sqrt{16+60}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja -15.
x=\frac{-\left(-4\right)±\sqrt{76}}{2}
Liitke 16 ja 60.
x=\frac{-\left(-4\right)±2\sqrt{19}}{2}
Leidke 76 ruutjuur.
x=\frac{4±2\sqrt{19}}{2}
Arvu -4 vastand on 4.
x=\frac{2\sqrt{19}+4}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{4±2\sqrt{19}}{2}, kui ± on pluss. Liitke 4 ja 2\sqrt{19}.
x=\sqrt{19}+2
Jagage 4+2\sqrt{19} väärtusega 2.
x=\frac{4-2\sqrt{19}}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{4±2\sqrt{19}}{2}, kui ± on miinus. Lahutage 2\sqrt{19} väärtusest 4.
x=2-\sqrt{19}
Jagage 4-2\sqrt{19} väärtusega 2.
x=\sqrt{19}+2 x=2-\sqrt{19}
Võrrand on nüüd lahendatud.
x^{2}-4x-12=3
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x+2 ja x-6, ning koondage sarnased liikmed.
x^{2}-4x=3+12
Liitke 12 mõlemale poolele.
x^{2}-4x=15
Liitke 3 ja 12, et leida 15.
x^{2}-4x+\left(-2\right)^{2}=15+\left(-2\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -4 2-ga, et leida -2. Seejärel liitke -2 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-4x+4=15+4
Tõstke -2 ruutu.
x^{2}-4x+4=19
Liitke 15 ja 4.
\left(x-2\right)^{2}=19
Lahutage x^{2}-4x+4. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-2\right)^{2}}=\sqrt{19}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-2=\sqrt{19} x-2=-\sqrt{19}
Lihtsustage.
x=\sqrt{19}+2 x=2-\sqrt{19}
Liitke võrrandi mõlema poolega 2.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}