Lahendage ja leidke k
k=\frac{\sqrt{105}}{20}-\frac{1}{4}\approx 0,262347538
k=-\frac{\sqrt{105}}{20}-\frac{1}{4}\approx -0,762347538
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
k^{2}+\frac{1}{2}k+\frac{1}{16}-\frac{1}{16}-\frac{1}{5}=0
Kasutage kaksliikme \left(k+\frac{1}{4}\right)^{2} arendamiseks binoomvalemit \left(a+b\right)^{2}=a^{2}+2ab+b^{2}.
k^{2}+\frac{1}{2}k-\frac{1}{5}=0
Lahutage \frac{1}{16} väärtusest \frac{1}{16}, et leida 0.
k=\frac{-\frac{1}{2}±\sqrt{\left(\frac{1}{2}\right)^{2}-4\left(-\frac{1}{5}\right)}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega \frac{1}{2} ja c väärtusega -\frac{1}{5}.
k=\frac{-\frac{1}{2}±\sqrt{\frac{1}{4}-4\left(-\frac{1}{5}\right)}}{2}
Tõstke \frac{1}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
k=\frac{-\frac{1}{2}±\sqrt{\frac{1}{4}+\frac{4}{5}}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja -\frac{1}{5}.
k=\frac{-\frac{1}{2}±\sqrt{\frac{21}{20}}}{2}
Liitke \frac{1}{4} ja \frac{4}{5}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
k=\frac{-\frac{1}{2}±\frac{\sqrt{105}}{10}}{2}
Leidke \frac{21}{20} ruutjuur.
k=\frac{\frac{\sqrt{105}}{10}-\frac{1}{2}}{2}
Nüüd lahendage võrrand k=\frac{-\frac{1}{2}±\frac{\sqrt{105}}{10}}{2}, kui ± on pluss. Liitke -\frac{1}{2} ja \frac{\sqrt{105}}{10}.
k=\frac{\sqrt{105}}{20}-\frac{1}{4}
Jagage -\frac{1}{2}+\frac{\sqrt{105}}{10} väärtusega 2.
k=\frac{-\frac{\sqrt{105}}{10}-\frac{1}{2}}{2}
Nüüd lahendage võrrand k=\frac{-\frac{1}{2}±\frac{\sqrt{105}}{10}}{2}, kui ± on miinus. Lahutage \frac{\sqrt{105}}{10} väärtusest -\frac{1}{2}.
k=-\frac{\sqrt{105}}{20}-\frac{1}{4}
Jagage -\frac{1}{2}-\frac{\sqrt{105}}{10} väärtusega 2.
k=\frac{\sqrt{105}}{20}-\frac{1}{4} k=-\frac{\sqrt{105}}{20}-\frac{1}{4}
Võrrand on nüüd lahendatud.
k^{2}+\frac{1}{2}k+\frac{1}{16}-\frac{1}{16}-\frac{1}{5}=0
Kasutage kaksliikme \left(k+\frac{1}{4}\right)^{2} arendamiseks binoomvalemit \left(a+b\right)^{2}=a^{2}+2ab+b^{2}.
k^{2}+\frac{1}{2}k-\frac{1}{5}=0
Lahutage \frac{1}{16} väärtusest \frac{1}{16}, et leida 0.
k^{2}+\frac{1}{2}k=\frac{1}{5}
Liitke \frac{1}{5} mõlemale poolele. Nulli liitmisel mis tahes väärtusele on tulemuseks sama väärtus.
k^{2}+\frac{1}{2}k+\left(\frac{1}{4}\right)^{2}=\frac{1}{5}+\left(\frac{1}{4}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \frac{1}{2} 2-ga, et leida \frac{1}{4}. Seejärel liitke \frac{1}{4} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
k^{2}+\frac{1}{2}k+\frac{1}{16}=\frac{1}{5}+\frac{1}{16}
Tõstke \frac{1}{4} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
k^{2}+\frac{1}{2}k+\frac{1}{16}=\frac{21}{80}
Liitke \frac{1}{5} ja \frac{1}{16}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(k+\frac{1}{4}\right)^{2}=\frac{21}{80}
Lahutage k^{2}+\frac{1}{2}k+\frac{1}{16}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(k+\frac{1}{4}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{21}{80}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
k+\frac{1}{4}=\frac{\sqrt{105}}{20} k+\frac{1}{4}=-\frac{\sqrt{105}}{20}
Lihtsustage.
k=\frac{\sqrt{105}}{20}-\frac{1}{4} k=-\frac{\sqrt{105}}{20}-\frac{1}{4}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{1}{4}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}