Lahendage ja leidke x
x=\frac{\sqrt{7}+5}{9}\approx 0,849527923
x=\frac{5-\sqrt{7}}{9}\approx 0,261583188
Graafik
Viktoriin
Quadratic Equation
5 probleemid, mis on sarnased:
( 4 x - 1 ) ( 4 x + 1 ) = ( 5 x - 1 ) ^ { 2 }
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
\left(4x\right)^{2}-1=\left(5x-1\right)^{2}
Mõelge valemile \left(4x-1\right)\left(4x+1\right). Korrutustehte saab ruutude vaheks teisendada järgmise reegli abil: \left(a-b\right)\left(a+b\right)=a^{2}-b^{2}. Tõstke 1 ruutu.
4^{2}x^{2}-1=\left(5x-1\right)^{2}
Laiendage \left(4x\right)^{2}.
16x^{2}-1=\left(5x-1\right)^{2}
Arvutage 2 aste 4 ja leidke 16.
16x^{2}-1=25x^{2}-10x+1
Kasutage kaksliikme \left(5x-1\right)^{2} arendamiseks binoomvalemit \left(a-b\right)^{2}=a^{2}-2ab+b^{2}.
16x^{2}-1-25x^{2}=-10x+1
Lahutage mõlemast poolest 25x^{2}.
-9x^{2}-1=-10x+1
Kombineerige 16x^{2} ja -25x^{2}, et leida -9x^{2}.
-9x^{2}-1+10x=1
Liitke 10x mõlemale poolele.
-9x^{2}-1+10x-1=0
Lahutage mõlemast poolest 1.
-9x^{2}-2+10x=0
Lahutage 1 väärtusest -1, et leida -2.
-9x^{2}+10x-2=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-10±\sqrt{10^{2}-4\left(-9\right)\left(-2\right)}}{2\left(-9\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -9, b väärtusega 10 ja c väärtusega -2.
x=\frac{-10±\sqrt{100-4\left(-9\right)\left(-2\right)}}{2\left(-9\right)}
Tõstke 10 ruutu.
x=\frac{-10±\sqrt{100+36\left(-2\right)}}{2\left(-9\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -9.
x=\frac{-10±\sqrt{100-72}}{2\left(-9\right)}
Korrutage omavahel 36 ja -2.
x=\frac{-10±\sqrt{28}}{2\left(-9\right)}
Liitke 100 ja -72.
x=\frac{-10±2\sqrt{7}}{2\left(-9\right)}
Leidke 28 ruutjuur.
x=\frac{-10±2\sqrt{7}}{-18}
Korrutage omavahel 2 ja -9.
x=\frac{2\sqrt{7}-10}{-18}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-10±2\sqrt{7}}{-18}, kui ± on pluss. Liitke -10 ja 2\sqrt{7}.
x=\frac{5-\sqrt{7}}{9}
Jagage -10+2\sqrt{7} väärtusega -18.
x=\frac{-2\sqrt{7}-10}{-18}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-10±2\sqrt{7}}{-18}, kui ± on miinus. Lahutage 2\sqrt{7} väärtusest -10.
x=\frac{\sqrt{7}+5}{9}
Jagage -10-2\sqrt{7} väärtusega -18.
x=\frac{5-\sqrt{7}}{9} x=\frac{\sqrt{7}+5}{9}
Võrrand on nüüd lahendatud.
\left(4x\right)^{2}-1=\left(5x-1\right)^{2}
Mõelge valemile \left(4x-1\right)\left(4x+1\right). Korrutustehte saab ruutude vaheks teisendada järgmise reegli abil: \left(a-b\right)\left(a+b\right)=a^{2}-b^{2}. Tõstke 1 ruutu.
4^{2}x^{2}-1=\left(5x-1\right)^{2}
Laiendage \left(4x\right)^{2}.
16x^{2}-1=\left(5x-1\right)^{2}
Arvutage 2 aste 4 ja leidke 16.
16x^{2}-1=25x^{2}-10x+1
Kasutage kaksliikme \left(5x-1\right)^{2} arendamiseks binoomvalemit \left(a-b\right)^{2}=a^{2}-2ab+b^{2}.
16x^{2}-1-25x^{2}=-10x+1
Lahutage mõlemast poolest 25x^{2}.
-9x^{2}-1=-10x+1
Kombineerige 16x^{2} ja -25x^{2}, et leida -9x^{2}.
-9x^{2}-1+10x=1
Liitke 10x mõlemale poolele.
-9x^{2}+10x=1+1
Liitke 1 mõlemale poolele.
-9x^{2}+10x=2
Liitke 1 ja 1, et leida 2.
\frac{-9x^{2}+10x}{-9}=\frac{2}{-9}
Jagage mõlemad pooled -9-ga.
x^{2}+\frac{10}{-9}x=\frac{2}{-9}
-9-ga jagamine võtab -9-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{10}{9}x=\frac{2}{-9}
Jagage 10 väärtusega -9.
x^{2}-\frac{10}{9}x=-\frac{2}{9}
Jagage 2 väärtusega -9.
x^{2}-\frac{10}{9}x+\left(-\frac{5}{9}\right)^{2}=-\frac{2}{9}+\left(-\frac{5}{9}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{10}{9} 2-ga, et leida -\frac{5}{9}. Seejärel liitke -\frac{5}{9} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{10}{9}x+\frac{25}{81}=-\frac{2}{9}+\frac{25}{81}
Tõstke -\frac{5}{9} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{10}{9}x+\frac{25}{81}=\frac{7}{81}
Liitke -\frac{2}{9} ja \frac{25}{81}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x-\frac{5}{9}\right)^{2}=\frac{7}{81}
Lahutage x^{2}-\frac{10}{9}x+\frac{25}{81}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{5}{9}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{7}{81}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{5}{9}=\frac{\sqrt{7}}{9} x-\frac{5}{9}=-\frac{\sqrt{7}}{9}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{7}+5}{9} x=\frac{5-\sqrt{7}}{9}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{5}{9}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}