Lahendage ja leidke y
y=\frac{\sqrt{1885}}{29}-2\approx -0,502876321
y=-\frac{\sqrt{1885}}{29}-2\approx -3,497123679
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
\frac{25}{4}y^{2}+\frac{35}{2}y+\frac{49}{4}+y^{2}+3\left(\frac{5}{2}y+\frac{1}{2}\right)+4y-1=0
Kasutage kaksliikme \left(\frac{5}{2}y+\frac{7}{2}\right)^{2} arendamiseks binoomvalemit \left(a+b\right)^{2}=a^{2}+2ab+b^{2}.
\frac{29}{4}y^{2}+\frac{35}{2}y+\frac{49}{4}+3\left(\frac{5}{2}y+\frac{1}{2}\right)+4y-1=0
Kombineerige \frac{25}{4}y^{2} ja y^{2}, et leida \frac{29}{4}y^{2}.
\frac{29}{4}y^{2}+\frac{35}{2}y+\frac{49}{4}+\frac{15}{2}y+\frac{3}{2}+4y-1=0
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 3 ja \frac{5}{2}y+\frac{1}{2}.
\frac{29}{4}y^{2}+25y+\frac{49}{4}+\frac{3}{2}+4y-1=0
Kombineerige \frac{35}{2}y ja \frac{15}{2}y, et leida 25y.
\frac{29}{4}y^{2}+25y+\frac{55}{4}+4y-1=0
Liitke \frac{49}{4} ja \frac{3}{2}, et leida \frac{55}{4}.
\frac{29}{4}y^{2}+29y+\frac{55}{4}-1=0
Kombineerige 25y ja 4y, et leida 29y.
\frac{29}{4}y^{2}+29y+\frac{51}{4}=0
Lahutage 1 väärtusest \frac{55}{4}, et leida \frac{51}{4}.
y=\frac{-29±\sqrt{29^{2}-4\times \frac{29}{4}\times \frac{51}{4}}}{2\times \frac{29}{4}}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega \frac{29}{4}, b väärtusega 29 ja c väärtusega \frac{51}{4}.
y=\frac{-29±\sqrt{841-4\times \frac{29}{4}\times \frac{51}{4}}}{2\times \frac{29}{4}}
Tõstke 29 ruutu.
y=\frac{-29±\sqrt{841-29\times \frac{51}{4}}}{2\times \frac{29}{4}}
Korrutage omavahel -4 ja \frac{29}{4}.
y=\frac{-29±\sqrt{841-\frac{1479}{4}}}{2\times \frac{29}{4}}
Korrutage omavahel -29 ja \frac{51}{4}.
y=\frac{-29±\sqrt{\frac{1885}{4}}}{2\times \frac{29}{4}}
Liitke 841 ja -\frac{1479}{4}.
y=\frac{-29±\frac{\sqrt{1885}}{2}}{2\times \frac{29}{4}}
Leidke \frac{1885}{4} ruutjuur.
y=\frac{-29±\frac{\sqrt{1885}}{2}}{\frac{29}{2}}
Korrutage omavahel 2 ja \frac{29}{4}.
y=\frac{\frac{\sqrt{1885}}{2}-29}{\frac{29}{2}}
Nüüd lahendage võrrand y=\frac{-29±\frac{\sqrt{1885}}{2}}{\frac{29}{2}}, kui ± on pluss. Liitke -29 ja \frac{\sqrt{1885}}{2}.
y=\frac{\sqrt{1885}}{29}-2
Jagage -29+\frac{\sqrt{1885}}{2} väärtusega \frac{29}{2}, korrutades -29+\frac{\sqrt{1885}}{2} väärtuse \frac{29}{2} pöördväärtusega.
y=\frac{-\frac{\sqrt{1885}}{2}-29}{\frac{29}{2}}
Nüüd lahendage võrrand y=\frac{-29±\frac{\sqrt{1885}}{2}}{\frac{29}{2}}, kui ± on miinus. Lahutage \frac{\sqrt{1885}}{2} väärtusest -29.
y=-\frac{\sqrt{1885}}{29}-2
Jagage -29-\frac{\sqrt{1885}}{2} väärtusega \frac{29}{2}, korrutades -29-\frac{\sqrt{1885}}{2} väärtuse \frac{29}{2} pöördväärtusega.
y=\frac{\sqrt{1885}}{29}-2 y=-\frac{\sqrt{1885}}{29}-2
Võrrand on nüüd lahendatud.
\frac{25}{4}y^{2}+\frac{35}{2}y+\frac{49}{4}+y^{2}+3\left(\frac{5}{2}y+\frac{1}{2}\right)+4y-1=0
Kasutage kaksliikme \left(\frac{5}{2}y+\frac{7}{2}\right)^{2} arendamiseks binoomvalemit \left(a+b\right)^{2}=a^{2}+2ab+b^{2}.
\frac{29}{4}y^{2}+\frac{35}{2}y+\frac{49}{4}+3\left(\frac{5}{2}y+\frac{1}{2}\right)+4y-1=0
Kombineerige \frac{25}{4}y^{2} ja y^{2}, et leida \frac{29}{4}y^{2}.
\frac{29}{4}y^{2}+\frac{35}{2}y+\frac{49}{4}+\frac{15}{2}y+\frac{3}{2}+4y-1=0
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 3 ja \frac{5}{2}y+\frac{1}{2}.
\frac{29}{4}y^{2}+25y+\frac{49}{4}+\frac{3}{2}+4y-1=0
Kombineerige \frac{35}{2}y ja \frac{15}{2}y, et leida 25y.
\frac{29}{4}y^{2}+25y+\frac{55}{4}+4y-1=0
Liitke \frac{49}{4} ja \frac{3}{2}, et leida \frac{55}{4}.
\frac{29}{4}y^{2}+29y+\frac{55}{4}-1=0
Kombineerige 25y ja 4y, et leida 29y.
\frac{29}{4}y^{2}+29y+\frac{51}{4}=0
Lahutage 1 väärtusest \frac{55}{4}, et leida \frac{51}{4}.
\frac{29}{4}y^{2}+29y=-\frac{51}{4}
Lahutage mõlemast poolest \frac{51}{4}. Mis tahes arvu lahutamisel nullist on tulemuseks sama arvu negatiivne väärtus.
\frac{\frac{29}{4}y^{2}+29y}{\frac{29}{4}}=-\frac{\frac{51}{4}}{\frac{29}{4}}
Jagage võrrandi mõlemad pooled väärtusega \frac{29}{4}, mis on sama nagu mõlema poole korrutamine murru pöördväärtusega.
y^{2}+\frac{29}{\frac{29}{4}}y=-\frac{\frac{51}{4}}{\frac{29}{4}}
\frac{29}{4}-ga jagamine võtab \frac{29}{4}-ga korrutamise tagasi.
y^{2}+4y=-\frac{\frac{51}{4}}{\frac{29}{4}}
Jagage 29 väärtusega \frac{29}{4}, korrutades 29 väärtuse \frac{29}{4} pöördväärtusega.
y^{2}+4y=-\frac{51}{29}
Jagage -\frac{51}{4} väärtusega \frac{29}{4}, korrutades -\frac{51}{4} väärtuse \frac{29}{4} pöördväärtusega.
y^{2}+4y+2^{2}=-\frac{51}{29}+2^{2}
Jagage liikme x kordaja 4 2-ga, et leida 2. Seejärel liitke 2 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
y^{2}+4y+4=-\frac{51}{29}+4
Tõstke 2 ruutu.
y^{2}+4y+4=\frac{65}{29}
Liitke -\frac{51}{29} ja 4.
\left(y+2\right)^{2}=\frac{65}{29}
Lahutage y^{2}+4y+4. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(y+2\right)^{2}}=\sqrt{\frac{65}{29}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
y+2=\frac{\sqrt{1885}}{29} y+2=-\frac{\sqrt{1885}}{29}
Lihtsustage.
y=\frac{\sqrt{1885}}{29}-2 y=-\frac{\sqrt{1885}}{29}-2
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 2.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}