Lahendage ja leidke x
x=\frac{3\sqrt{37}}{37}+1\approx 1,493196962
x=-\frac{3\sqrt{37}}{37}+1\approx 0,506803038
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
x^{2}-2x+\frac{28}{37}=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{\left(-2\right)^{2}-4\times \frac{28}{37}}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega -2 ja c väärtusega \frac{28}{37}.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{4-4\times \frac{28}{37}}}{2}
Tõstke -2 ruutu.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{4-\frac{112}{37}}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja \frac{28}{37}.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{\frac{36}{37}}}{2}
Liitke 4 ja -\frac{112}{37}.
x=\frac{-\left(-2\right)±\frac{6\sqrt{37}}{37}}{2}
Leidke \frac{36}{37} ruutjuur.
x=\frac{2±\frac{6\sqrt{37}}{37}}{2}
Arvu -2 vastand on 2.
x=\frac{\frac{6\sqrt{37}}{37}+2}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{2±\frac{6\sqrt{37}}{37}}{2}, kui ± on pluss. Liitke 2 ja \frac{6\sqrt{37}}{37}.
x=\frac{3\sqrt{37}}{37}+1
Jagage 2+\frac{6\sqrt{37}}{37} väärtusega 2.
x=\frac{-\frac{6\sqrt{37}}{37}+2}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{2±\frac{6\sqrt{37}}{37}}{2}, kui ± on miinus. Lahutage \frac{6\sqrt{37}}{37} väärtusest 2.
x=-\frac{3\sqrt{37}}{37}+1
Jagage 2-\frac{6\sqrt{37}}{37} väärtusega 2.
x=\frac{3\sqrt{37}}{37}+1 x=-\frac{3\sqrt{37}}{37}+1
Võrrand on nüüd lahendatud.
x^{2}-2x+\frac{28}{37}=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
x^{2}-2x+\frac{28}{37}-\frac{28}{37}=-\frac{28}{37}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{28}{37}.
x^{2}-2x=-\frac{28}{37}
\frac{28}{37} lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
x^{2}-2x+1=-\frac{28}{37}+1
Jagage liikme x kordaja -2 2-ga, et leida -1. Seejärel liitke -1 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-2x+1=\frac{9}{37}
Liitke -\frac{28}{37} ja 1.
\left(x-1\right)^{2}=\frac{9}{37}
Lahutage x^{2}-2x+1. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-1\right)^{2}}=\sqrt{\frac{9}{37}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-1=\frac{3\sqrt{37}}{37} x-1=-\frac{3\sqrt{37}}{37}
Lihtsustage.
x=\frac{3\sqrt{37}}{37}+1 x=-\frac{3\sqrt{37}}{37}+1
Liitke võrrandi mõlema poolega 1.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}